Kuritib

Kuritib
Curitiba
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Brazilii
Eläjiden lugu (2022)	1,773,718 ristitud
Pind	435,9 km²
Pämez'	Eduardo Pimentel'; (viluku 2025—,; Eduardo Pimentel)
Telefonkod	+55−41
Aigvö	UTC−3

Kuritib (port.: Curitiba [kuɾiˈtʃibɐ] «pedaipähkmen tahond» tupi-indejalaižiden kelespäi) om lidn-millioner Brazilijan suves. Se om Paran-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn, valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1693 29. päiväl keväz'kud. Kaks' voz'sadad šingotihe kaivuziden radol i oli maižanduzrajonan torguindan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1842.

Raudte ühtenzoiti Paranagua-meriportanke vl 1885. Vl 1912 ezmäižen braziližen universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.

Kuritib om avtoiden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.

Geografii da klimat

Lidn sijadase Paranan mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 864..1021 m korktusil, 934 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, 110 km päivlaskmpolehe Atlantižen valdmeren randpolespäi.

Klimat om meren da mägiden subtropine neps, pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +17,8 C°, tal'vkun-keväz'kun +20,3..+21,4 C°, kezakun-elokun +13,8..+14,9 C°. Ekstremumad oma −5,4 C° (sügüz'ku) i +35,5 C° (reduku, kül'mku). Il'man lämuz voib ületada +28 C° miččel taht kul. Ei voi panda halad vilukus-keväz'kus (keväz'kun minimum om +3,9 C°). Paneb sadegid 1631 mm vodes, enamba redukus (161 mm) i tal'vkus-uhokus (152..226 mm kus), vähemba sulakus-elokus (81..112 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..83 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Kuritiban lidnümbrikon pind — 435,9 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².

Lidnan tobmuden pämez' om prefekt (port.: Prefeito de Curitiba), kaik rahvaz valičeb händast i hänen varamest nelläks vodeks. Edeline prefekt om Rafael' Greka (Rafael Greca, 1993−1996, viluku 2017 — tal'vku 2024).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1 848 943 ristitud, vl 2017 — 1 908 359 ristitud. Vn 2022 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe kaik 1 773 718 ristitud om lidnas i 3 559 366 ristitud kaikes lidnaglomeracijas 15 417 nellikkilometrad pindal, ühesanz' surtte valdkundas (vl 2013 oli 3 210 tuh. eläjid, oli seičemenz' surtte).

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad, 2022): evropalaižed — 74,4 %, pardu (segoitadud augotižlibundanke) — 20,1 %, afrikalaižed — 4,1 %, azijalaižed — 1,3 %, indejalaižed — 0,1 %.

Religijan mödhe (2010): riman katolikad — 62,4 %, protestantad — 24,0 %, religijatomad — 6,7 %, spiritistad — 2,8 %, toižed uskojad — 3,7 %.

Transport

Avtobusad (niiden kesken pit'kad), kiruhavtobusad (Rede Integrada de Transporte, verk radab vspäi 1974, kahtenz' amutte mail'mas) i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden piduz om sada kilometrad. Metrod ei ole, hot' tender sauvomha ezmäšt jonod oli tedotadud vl 2014.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Afonsu Pena-prezidentan nimed^[1] (CWB / SBCT, 5,5 mln passažiroid vl 2023 i 20 tuh. tonnoid jüguid vl 2021) sijadase kahesatoštkümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi lähižes San-Žoze-dus-Pinjais-municipalitetas. Tehtas passažirreisid Suviamerikan erasihe-se pälidnoihe (Buenos Aires, Montevideo, Santjago, Lim), Brazilijan äjihe surihe lidnoihe. Om jügureisid Evropha (Lüksemburg, Milan, Frankfurt), Santjagoho, Majamihe, Brazilijan erasihe-se surihe lidnoihe.