Insbruk

Insbruk
Innsbruck

Lidnanznam
Valdkund	Avstrii
Eläjiden lugu (2018)	132,493 ristitud
Pind	104,91 km²
Pämez'	Georg Villi (semendku 2018—)
Telefonkod	+43−512
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart ezilidnoidenke

Insbruk (saks.: Innsbruck «sild Inn-joges päliči», sen tirolin pagin: Innschpruckh) om lidn da mägisuksiden kurort Avstrijan päivlaskmas. Se om Tirol'-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Vozil 1964 da 1976 Insbruk vastsi Tal'volimpiadan vändoid, vll 1984 i 1988 — sen paralimpižid vändoid, vl 1968 — 5. Tal'vuniversiadan vändoid.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1234 Burgundijan Otton III-grafan käskön mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1239.

Insbruk šingotase turizmal (enamba üht millionad ödumišt vodes), mugažo energetižen «Tiwag»- i medicinižladimiden «MED-EL»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase federacijanman da Päivnouzmaižiden Al'piden keskuses, 574 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Inn-jogen molembil randoil, om ümbärtud korktoil mägil. Matkad Venhasai om 478 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Münhen (Saksanma) 150 km pohjoižhe.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, kezakun-elokun +18..20 C°, vilukun −0,8 C°. Paneb sadegid 864 mm vodes, enamba kaiked elokus (143 mm).

Eläjad da transport

Vl 2011 eläjiden lugu oli 118 895 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik viž jumalankodid i 11 jumalanpertid om olmas lidnas, mugažo Ambras-zamk.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Insbruk-lendimport (INN, sijaline nimi Kranebitten) sijadase nelläs kilometras lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropadme.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine portal (innsbruck.at). (saks.)