Insbruk

Insbruk
Innsbruck

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Avstrii
Eläjiden lugu (2023)	131,358 ristitud
Pind	104,91 km²
Pämez'	Johannes Ancengruber (semendku 2024—, Johannes Anzengruber)
Telefonkod	+43−512
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2021)

Insbruk (saks.: Innsbruck [ˈɪnsbʁʊk] «sild Inn-joges päliči», sen tirolin pagin: Innschpruckh, bavarijan pagin: Innschbruck [ˈɪnʃprʊk]) om lidn da mägisuksiden kurort Avstrijan päivlaskmas. Se om Tirol'-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Vozil 1964 da 1976 Insbruk vastsi Tal'volimpiadan vändoid, vll 1984 i 1988 — sen paralimpižid vändoid, vl 1968 — Videnden Tal'vuniversiadan vändoid.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1234 Burgundijan Otton III-grafan käskön mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1239.

Insbruk šingotase turizmal (enamba üht millionad ödumišt vodes), mugažo energetižen «Tiwag»- i medicinižladimiden «MED-EL»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase federacijanman da Päivnouzmaižiden Al'piden keskuses, 574 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Inn-jogen molembil randoil, om ümbärtud korktoil mägil. Matkad Venhasai om 478 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Münhen (Saksanma) 150 km pohjoižhe.

Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Tal'v ei ole pimed, no lumekaz päpaloin. Voimusižen päivänvauktusen procent vajehtase kuidme 44,6..55,9 % röunoiš. Voden keskmäine lämuz om +10,0 C°, kezakun-elokun +18,0..+19,5 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..+1,6 C°. Ekstremumad oma −31,3 C° (tal'vku) i +37,4 C° (kezaku, heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 913 mm vodes, enamba kezakus-elokus (114..135 mm kus), vähemba uhokus (37 mm). Paneb lunt 99 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 43..50 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 60..61 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

Lidnan kadastrižed municipalitetad i statistižed rajonad (2015)

Insbruk jagase ühesaks nimitadud kadastrižeks ühthižkundaks (saks.: Katastralgemeinde), 20 (lidnan Administracijal) vai 42 nimitadud i nomeruidud statistižeks rajonaks (Statistische Stadtteile).

Lidnan pämehen radnikuz nimitase burgomistraks (saks.: Bürgermeister von Innsbruck). Edeližed lidnan pämehed oma Georg Villi (Georg Willi, semendku 2018 — semendku 2024), Kristin Oppitc-Plörer (Christine Oppitz-Plörer, semendku 2010 — semendku 2018). Valitas merad kaikel rahvahal vspäi 2012. Lidnümbrikon municipaline suim (Gemeinderat) kogoneb 40 ezitajaspäi. Vspäi 2024 nell'procentine barjer om väges partijoiden täht päzutamha suimha.

Eläjad

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 118 895 ristitud. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 132 493 ristitud, se oli kaikiš suremb.

Kaik viž jumalankodid i 11 jumalanpertid om saudud lidnas, mugažo Ambras-zamk.

Transport

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Insbruk-lendimport (INN, sijaline nimi Kranebitten) sijadase nelläs kilometras lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropadme.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine portal (innsbruck.at). (saks.)