Aizenštadt
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Avstrii |
Eläjiden lugu (2021) | 14,895 ristitud |
Pind | 42,88 km² |
Pämez' | Tomas Šteiner (kül'mku 2011—, Thomas Steiner) |
Telefonkod | +43−2682 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Aizenštadt (saks.: Eisenstadt [ˈaɪzn̩ʃtat] «raudlidn», bavarijan pagin: Eisnståd, mad'j.: Kismarton) om Avstrijan lidn valdkundan päivnouzmas. Se om Avstrijan Burgenland-federacijanman administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1118 kuti latin.: Castrum Ferreum («raudlidnuz»). Om nügüdläiženke nimenke vspäi 1373. Mad'jaran bajarišton Kanižai-rod valdoiči lidnal vspäi 1373 i sauvoi varmitadud lidnust. Aizenštadt sai torguindan oiktusid vl 1388. Lidn oli anastadud turkoil kahtišti heiden tel Venannoks vll 1529 i 1532. Mad'jaran Esterhazi-ruhtinazkodi valdoiči lidnal vspäi 1647. Vl 1648 Pühän Rimalaižen imperijan Ferdinand III-imperator kändi Aizenštadtad joudjaližeks lidnaks, avar lidnansauvomine zavodihe sil aigal. Raudte tuli lidnha vl 1897.
Aizenštadt šingotase kahesal edheotandal enamba mi 200 radajanke i penel biznesal. Gaidnan festival' i 1000 vinan festival' mändas lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase federacijanman pohjoižes, Leitha-mägiden suvipautkil i Vul'k-jogen alangištos (saks.: Wulka), 182 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ven-pälidnhasai om 42 km pohjoižhe orhal vai 58 km avtoteidme, Mad'jaranman röunhasai om 12 km suvhe orhal.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Avstrijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 101 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Edeline lidnan pamez' oli Andrea Fraunšil' (Andrea Fraunschiel, viluku 2007 — kül'mku 2011, eli vll 1955–2019).
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Aizenštadt Vikiaitas |
Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) | Burgenland (Aizenštadt) | Forarl'berg (Bregenc) | Karintii (Klagenfurt-am-Vörterze) | Štirii (Grac) | Zal'cburg (Zal'cburg) | Tirol' (Insbruk) | Ven | Üläavstrii (Linc) | ||