Gaidn Jozef

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gaidn Jozef
saks.: Joseph Haydn
Jozef Gaidnan portret, voikuvan pirdi anglijalaine Tomas Hardi vl 1792
Jozef Gaidnan portret,
voikuvan pirdi anglijalaine Tomas Hardi vl 1792
radmižen toižend:

muzikankirjutai, dirigent, muusikateadlane, pianist, muzikant

sündundan dat:

31. keväz'ku 1732(1732-03-31)[1][2][3][4][5][5][6][7][8] vai 1. sulaku 1732(1732-04-01)[9]

sündundan sijaduz:

Rohrau[d], Bruck an der Leitha[d], Alam-Austria[d], Avstrii

valdkund:

Flag of the Habsburg Monarchy.svg Avstrii[10]

kolendan dat:

31. semendku 1809(1809-05-31)[1][3][4][5][6][7][8] (77 vot)

kolendan sijaduz:

Ven, Austria keisririik[d][11]

tat:

Mathias Haydn[d]

avtograf:

Joseph Haydn Signature.svg

Commons-logo.svg Gaidn Jozef VikiAitas

Franc Jozef Gaidn (saks.: Franz Joseph Haydn; sünd. 31. keväz'ku 1732, Rorau-külä, Alaavstrii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 31. semendku 1809, Ven, Avstrijan imperii) oli klassikan avstrijalaine muzikankirjutai, simfonii- i jändekvartet-muzikžanroiden üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti organan i fortepjanon täht. Om Saksanman i Avstriž-Mad'jaranman rahvahangimnoiden muzikan melodijan sädai.

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Muzikankirjutai sädi 24 operad, kirjuti 104 simfonijad, 83 jändekvartetad, 52 sonatad fortepjanon (klaviran) täht, 126 triod baritonan täht. Toižed sädused oma ezivändod, maršad, kargud, divertismentad orkestran i toižiden soitoiden täht, erazvuiččed p'jesad klaviran täht, pajod, kanonad, šotlandijan, irlandijan i uel'san pajoiden ümbriradmižed änen täht fortepjanonke vai violiženke.

Hengeline muzik: 3 oratorijad («Mail'man sädamine», «Voz'aigad», «Sündun ristal seičeme sanad») i 14 messad.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Franc Jozef oli sündnu Matias Gaidn-korjmastarin (1699−1763) kanzha. Kazvatajad oliba otnus vokalha todeks i navediba väta soitoil, muga löutihe prihan muziklahjakahut aigoiš. Vll 1740−1749 hän pajati Venan ph. Stefanan päjumalanpertin horas, severz-se vozid ičeze norembidenke vellidenke, mugažo openui väta soitoil. Nai vl 1760, Maria-Anna Keller oli Gaidnan ak, naimiželo kändihe onetomaks i lapsetomaks.

Muziksädai radnikoiči vara- i kapel'meisteran elokahan mad'jaralaižen Mikloš Esterhazi-ruhtinasen pert'kulus vll 1761−1790 (nüg. penes Fertöd-lidnas, edel 1950 vot Esterhaz). Ned voded abutiba Gaidnan sädamižradmižen änikoičendale, sil aigal muzikankirjutai sai rahvahidenkeskešt tetabut. Mad'jaralaižen ruhtinasen surman jäl'ghe radoi Sures Britanijas i Avstrijas, keradeli täuzid zaloid i sai finansišt ripmatomut.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  2. http://www.britannica.com/biography/Joseph-Haydn
  3. 3,0 3,1 Encyclopædia Britannica
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 5,2 Internet Broadway Database — 2000.
  6. 6,0 6,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  7. 7,0 7,1 International Music Score Library Project — 2006.
  8. 8,0 8,1 filmportal.de — 2005.
  9. Person Profile // Internet Movie Database — 1990.
  10. LIBRIS — 2018.
  11. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118547356 // Integrated Authority File — 2012—2016.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.