Bregenc

Vikipedii-späi
Bregenc
Bregenz
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Avstrii
Eläjiden lugu (2021) 29,534 ristitud
Pind 29,5 km²
Bregenc Bregenz
Pämez' Mihael' Rič
(sügüz'ku 2020—,
Michael Ritsch)
Telefonkod +43−5574
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2021)

Bregenc (saks.: Bregenz [ˈbʁeːɡɛnts], forarl'bergan pagin: Breagaz [ˈb̥rea̯ɡ̊ats], latin.: Brigantium) om lidn Avstrijan päivlaskmaižes čogas. Se om Forarl'berg-federacijanman administrativine keskuz i koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud istorijanedeližiš aigoiš. Kel'talaižed eliba siš videndes voz'sadaspäi EME, nimi oli Brigantion. Rimalaižed anastiba sidä vl 15 EME i kändiba varmitadud Brigantium-lagerikš lähtendan Al'pišpäi kontrolin täht. Vspäi 917 Bregenc oli Forarl'bergan Udal'rihinger-dinastijan rezidencijaks. Sai lidnan oiktusid vl 1200. Toižen mail'man sodan aigan erased lidnan sauvused oliba muretud, sen jäl'ghe mülüi Francijan okkupacižhe zonha.

Bregenc šingotase penen biznesan edheotandoil, metallurgijal, tekstil'tegimištol, stökoltegimištol, turizmal. Lidnan territorii om rahvahidenkeskeižeks transporttesol'meks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase federacijanman lodehes, Reinan üläjoksmusen alangištos, Bodenjärven (saks.: Bodensee) päivnouzmaižel randal, 427 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ven-pälidnhasai om 670 km päivnouzmha. Saksanman röun sijadase vides kilometras, Šveicarijan — kümnes kilometras. Bregencan lendimport sijadase Šveicarijan territorijal.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 27 831 ristitud, vl 2021 — 29 534 ristitud, federacijanman läz 7,5 %. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Edeline lidnan pämez'-burgomistr om Markus Linhart (1998−2020).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) | Burgenland (Aizenštadt) | Forarl'berg (Bregenc) | Karintii (Klagenfurt) | Štirii (Grac) | Zal'cburg (Zal'cburg) | Tirol' (Insbruk) | Ven | Üläavstrii (Linc)