Dižon
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Francii |
| Eläjiden lugu (2019) | 158,002 ristitud |
| Pind | 40,41 km² |
| Pämez' | Fransua Rebsamen (2001−2014, eloku 2015—, om valitud tošti 2020−2026 strokuks, François Rebsamen) |
| Telefonkod | +33- |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Dižon (franc.: Dijon [diʒɔ̃], sijaline burgundijan pagin: Digion, latin.: Diviō vai Diviodūnum [dɪwɪ.ɔˈduːnũː]) om lidn da kund (kommun) Francijan päivnouzmas. Se om Burgundii — Franš-Konte-regionan i Kot-d'Or-departamentan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt oli strategine Rimalaižen imperijan aigan völ. Avrelian-imperator (ohjasti vll 270−275) käski sauda seinid žilos ümbri. Dižon sai lidnan oiktusid vl 1183. Oli Burgundijan parlamentan sijaduseks Keskaigaspäi. Burgundijan universitet radab lidnas vspäi 1722 (27 tuhad üläopenikoid).
Dižon šingotase metallurgijan tegimel, farmaceftižil edheotandoil (Sanofi, Urgo, Groupe Fournier), optikan edheotandoil (Essilor, SAGEM, Nachet), kebnal tegimištol (vill- da puvillkanghad, nahkan ümbriradmine), sömtegimištol (Nestle-kompanijan šokoladfabrik, vinan pästandan edheotandad), tehtas mugažo bučid, špalerid, pakuitest (Tetra Pak-tegim) i avtopaloid. Saduiden da änikoiden kazvatuz kommunas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Burgundijan kanalan randal, 210..410 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižhasai om 310 km lodeheze, Lionhasai om 190 km suvhe.
Klimat om ven valdmeren kontinentan valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +18,5..+20,8 C°, tal'vkun-uhokun +2,7..+3,8 C°. Kaikiš lujemb pakaine oleli −22,0 C° (viluku, uhoku), kaikiš lujemb räk +39,5 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 743 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (76 mm) i redukus-kül'mkus (74..78 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (43..48 mm kus). Paneb lunt 23 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..74 % röunoiš sulakus-elokus, 85..89 % redukus-vilukus. Sumeg oleskeleb 67 päiväd vodes.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn jagase ühesaks nimitadud i nomeruidud fartalaks (üks' lugu franc.: quartier). Vl 2013 niiden lugu oli 11.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 lidnan-kommunan eläjiden lugu oli 151,212 ristitud. Kaik 245,895 ristitud eliba lidnaglomeracijas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 151,705 eläjad vl 1975 i om nügüd'.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Suren Dižonan kundoiden tobmuden sauvuz (reduku 2013)
- Dižonan käskuzkund (semendku 2008)
- Kommertine Toison d'Or-keskuz («Kuldaine lang»), kül'mku 2013
- Burgundijan universitetan päine kampus Dižonas (vn 2024 vilukun olend)
- Teatran torg (sügüz'ku 2014)
- Dižon-Lidn-päraudtestancii ph. Venignan kafedraliženke päjumalanpertinke tagamal (katoline, om saudud vll 1280−1325), heinku 2010
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Dižon Vikiaitas |
