Dižon
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Francii |
Eläjiden lugu (2019) | 158,002 ristitud |
Pind | 40,41 km² |
![]() | |
Pämez' | Fransua Rebsamen (2001−2014, eloku 2015—, om valitud tošti 2020−2026 strokuks, François Rebsamen) |
Telefonkod | +33- |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Dižon (franc.: Dijon [diʒɔ̃]) om lidn da kund (kommun) Francijan päivnouzmas. Se om Burgundii — Franš-Konte-regionan i Kot-d'Or-departamentan administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt oli strategine Rimalaižen imperijan aigan völ. Avrelian-imperator (ohjasti vll 270−275) käski sauda seinid žilos ümbri. Dižon sai lidnan oiktusid vl 1183. Oli Burgundijan parlamentan sijaduseks Keskaigaspäi. Burgundijan universitet radab lidnas vspäi 1722 (27 tuhad üläopenikoid).
Dižon šingotase metallurgijan tegimel, farmaceftižil edheotandoil (Sanofi, Urgo, Groupe Fournier), optikan edheotandoil (Essilor, SAGEM, Nachet), kebnal tegimištol (vill- da puvillkanghad, nahkan ümbriradmine), sömtegimištol (Nestle-kompanijan šokoladfabrik, vinan pästandan edheotandad), tehtas mugažo bučid, špalerid, pakuitest (Tetra Pak-tegim) i avtopaloid. Saduiden da änikoiden kazvatuz kommunas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Burgundijan kanalan randal, 210..410 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižhasai om 310 km lodeheze, Lionhasai om 190 km suvhe.
Klimat om valdmeren kontinentan valatoitandanke. Voden keskmäine lämuz om +10,9 C°, kaikiš lujemb pakaine oleli −22 C°. Paneb sadegid 760 mm vodes, kuidme tazomäras (86 mm semendkus).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2010 lidnan-kommunan eläjiden lugu oli 151 212 ristitud. Kaik 245 895 ristitud eliba lidnaglomeracijas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 151 705 eläjad vl 1975 i om nügüd'.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Dižon Vikiaitas |