Tampereh

Vikipedii-späi
Tampereh
Tampere (suom.)
Tammerfors (roč.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Suomenma
Eläjiden lugu (2023) 254,198 ristitud
Pind 689,59 km²
Tampereh Tampere (suom.) Tammerfors (roč.)
Pämez' Kalervo Kummola
(semendku 2023—)
Telefonkod +358-(0)3
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lidnan seičeme rajonad (2021)

Tampereh (suom.: Tampere [ˈtɑmpere], roč.: Tammerfors [tamərˈfɔrs] vai [tamərˈfɔʂ]) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas, Pirkanma-provincijan pälidn. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Hel'sinkin da Espoon jäl'ghe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ročinman Gustav III-kunigaz pani eländpunktan alust vl 1775 torguimha, se sai lidnan statusad jo vl 1779.

Vl 1905 VSDRP:n ezmäine konferencii mäni neciš lidnas, sen aigan Lenin i Stalin vastsihe ezmäižen kerdan.

Rahvahanikoiden soda Suomenmas vl 1918 mureni lidnan äjid pertid.

Tampereh šingotase ižandusen äjil sarakoil, niiden kesken mecan ümbriradmižel, ühthekeratas ekskavatorid, lapakon stöklan tegim radab, turizm (630 tuh. matknikoid vl 2016). Torguindverkod oma kaikiš järedambikš radonandajikš.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Tampereh sijadase kahten järven keskes, Näsijärv pohjoižes da Pühäjärv suves. Tammerkoski-jogi 945 m pitte jokseb Näsijärven padoseinäspäi Pühäjärvhe da jagab poleti lidnan istorišt keskust. Kahten järven pindan korktusen erinend om 18 metrad. Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 689,59 km², sidä kesken kuivma 524,93 nellikkilometrad, sokaz ma oti nelländest (164,66 km²). Lidnfartaliden pind om 258,52 km².

Lähembaižed sured lidnad oma Pori päivlaskmas (114 km) da Laht-lidn suvipäivnouzmas (126 km). Matkad lidnaspäi nenihe surihe lidnoihesai om läz ühtejitte, 150..170 km: Hel'sinki suves, Turku suvipäivlaskmas, Seinjogi pohjoižes-lodehes, Jüväskülä pohjoižpäivnouzmas.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,2 C°, kezakun-elokun +14,6..+17,3 C°, vilukun-uhokun −5,2..−5,7 C°. Ekstremumad oma −37 C° (viluku) i +33,1 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −2,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,5 C° (tal'vku). Ei voi olda haloid heinkus vaiše. Paneb sadegid 582 mm vodes. Paneb lunt 152 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..70 % röunoiš sulakus-heinkus, 82..92 % sügüz'kus-keväz'kus.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 166 228 ristitud, vl 2010 — 213 217 ristitud. Vn 2018 lopus 235 487 eläjad oli lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke vl 2023.

Vn 2022 lopun andmusiden mödhe suomen kel' om mamankeleks 90,1 % täht lidnalaižišpäi (oli 92,3 % vl 2016), ročin kel' — 0,5 % (mugažo vl 2016), toižed keled — 9,4 % (7,2 % vl 2016).

Nened ristitud radoiba lidnan pämehen (suom.: pormestari) ende: Anna-Kaisa Ikonen (sügüz'ku 2021 − sulaku 2023, viluku 2013 − kezaku 2017), Lauri Lülü (Lauri Lyly, kezaku 2017 — eloku 2021).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Oiged avtobusühtenzoituz om Venäman Piterinke. Lidn om järedaks raudtesol'meks, 150 jonust päiveses tuldas lidnha.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tampereh–Pirkkal-lendimport[1] (TMP / EFTP, 228 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi Pirkkalan kundas. Sišpäi tehtas reisid Evropan erasihe-se lähižihe maihe, čarterreisid Ispanijha, mugažo Suomenmadme.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeine Tampereh–Pirkkal-lendimport finavia.fi-saital. (angl.) (suom.) (roč.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]




Suomenman agjad da niiden administrativižed keskused
Ahvenanma1 (Mariehamn) | Kainu (Kajani) | Kanta Häme (Hämenlidn) | Keskpohjanma (Kokkol) | Kesksuomenma (Jüväskülä) | Kümenlakso (Kouvol) | Laplandii (Rovanem') | Pirkanma (Tampereh) | Pohjanma (Vas) | Pohjoižkarjal (Jogensu) | Pohjoižpohjanma (Oulu) | Pohjoižsavo (Kuopio) | Päijät Häme (Laht) | Sadakund (Pori) | Suvikarjal (Lapenrand) | Suvipohjanma (Seinjogi) | Suvipäivlaskmaine Suomenma (Turku) | Suvisavo (Mikoi) | Udenma (Hel'sinki)
1 Avtonomine agj.