Kuhmo

Vikipedii-späi
Kuhmo
Lidnanznam
Valdkund Suomenma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 8,187 ristitud
Pind 5,456,84 km²
Kuhmo
Pämez' Tütti Määttä
(viluku 2018—.
Tytti Määttä)
Telefonkod +358-
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Kuhmo (mugažo suomen i ročin kelil) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Kainu-agjan kahtenz' lidn kahtespäi eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Municipalitetan aluz om pandud vl 1865, sen nimituz oli Kuhmoniemi edel 1937. vot. Tal'vsodan aigan (1939−1940) alištui bombardiruindale 48 kerdad NSTÜ:n polespäi, torad mäniba 10 kilometras. Kuhmo sai lidnan statusad vl 1986.

Kuhmo šingotase mecan ümbriradmižel (pertid parzišpäi, puelementad, puižed CVT-apakod, pilindmaterialad), energijan pästandal mectegimišton jändusišpäi, maižandusel i turizmal. Lidnan «Woodpolis»-keskuz šingotab pusauvondad i opendab neciš sarakos. Kamermuzikan kezaline jogavozne festival' oleskeleb vspäi 1970. «Kalevala»-külä om mel'heižtaho turistoiden täht.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas, Lammasjärven suvipäivlaskmaižel randal (47 km², 162 m ü.m.t.), Oulujärven basseinas. Matkad Venäman röunhasai om 70 km päivnouzmha, Vartius-kontrol'punkt om olmas röunmal municipalitetan pohjoižpäivnouzmas (avtote i «KajaniKostamukš»-raudte). Matkad agjan Kajani-keskushesai om 88 km päivlaskmha orhal vai 102 km avtol, Hel'sinki-pälidnhasai om 500 km suvipäivlaskmha orhal vai 594 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nurmes (Pohjoižkarjal) 68 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 80 km avtotedme, i Kostamukš (Venäma) 70 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 100 km avtotedme.

Vl 2020 lidnankundan pind — 5 456,84 km² (12. sija valdkundas), sidä kesken kuivma 4 806,53 km², vezi da sokaz tahond ottas 650,31 km² (enamba mi 600 järved).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 13 900 ristitud (kaikiš suremb ristitišt vspäi 1980), vl 2010 — 9 492 ristitud. Ristituiden kaks' koumandest eläb municipalitetan keskuses.

Kodikel' (2016): suomen kel' — 98,0%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 1,9%.

Eila Valtanen radoi edeližen lidnanpämehen (2004−2017).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]