Lapua

Vikipedii-späi
Lapua (veps. i suom.)
Lappo (roč.)
Lidnanznam
Valdkund Suomenma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 14,280 ristitud
Pind 750,78 km²
Lapua (veps. i suom.) Lappo (roč.)
Pämez' Satu Kankare
(uhoku 2018—)
Telefonkod +358-
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lapua (mugažo suomen kelel, roč.: Lappo, suomen virkand: [ˈlɑpuɑ]) om Suomenman lidn da lidnankund valdkundan päivlaskmas. Se om Suvipohjanma-agjan nellänz' lidnankund kahesaspäi eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine eländpunkt lidnan sijas oli 14. voz'sadan augotišespäi. Ročilaižed nimitihe tahondad i joged sijaližiden saamalaižiden mödhe (roč.: lappar). Tora mäni Lapuanno Venälaiž-Ročin sodan aigan (1808−1809) heinkun 2. (14.) päiväl, ročilaižed otiba vägestust.

Municipalitetan aluz om pandud vl 1865. Mülütihe Lappajärvi-municipalitetad küläkundha vl 1938. Antikommunistine likund oli olmas žilos. Lapuan fabrik tegi sobid Suomenman armijan täht Tal'vsodan aigan. Kätihe kundad lidnanvuiččeks (suom.: kauppala) vl 1964. Järed poukahtuz tegihe sodaamunicijan fabrikal vn 1976 13. sulakud, 40 ristitud pölištuiba, naižed päpaloin. Se om kaikiš suremb onetomuz Suomenman nügüd'aigaižes istorijas, mugoman jäl'ghe sirtihe fabrikad videndele kilometrale lidnan keskusespäi. Kund sai lidnan statusad (kaupunki) vl 1977.

Lapua šingotase mašinansauvomižel («MSK Group»), mašiništon pästandal geotermaližen energijan samižen täht («Suomen Lämpöpumpputekniikka Oy»), mectuz- i sodaamunicijan fabrikal (pul'kad da niiden kartridžad, sobad — «Nammo Lapua»), äisarakoižen «Metso»-kompanijan «Metso Power Oy»-edheotandal, mugažo ümbrišton openduzkeskuseks. Nened muzikfestivalid oleskeldas lidnas: Vanhan Paukun Festivaali, Ritafest, Lapuan Urkufestivaali.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan pohjoižpalas, Lapuanjogen randoil (suom.: Lapuanjoki 150 km pitte, lankteb Botnižhe lahthe). Matkad lidnaspäi agjan Seinjogi-keskushesai om 27 km suvhe-suvipäivlaskmha avtotedme vai raudtedme, Hel'sinkihesai om 328 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 384 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Kauhav 17 km pohjoižhe avtol vai jonusel.

Vl 2020 lidnan ühthine pind — 750,78 km², sidä kesken kuivma 737,15 km², vezi i sokaz tahond otiba 13,63 nellikkilometrad.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1980 lidnankundan eläjiden lugu oli 14 567 ristitud, vl 2010 — 14 428 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 644 eläjad vl 1985. Ristituiden koume nelländest eläb lidnankundan keskuses.

Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 97,4%, ročin kel' — 0,1%, toižed keled — 2,5%.

Arto Lepistö radoi edeližeks lidnanpämeheks (2012−2017).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]