Naantali

Vikipedii-späi
Naantali (veps. i suom.)
Nådendal (roč.)
Lidnanznam
Valdkund Suomenma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 19,301 ristitud
Pind 687,99 km²
Naantali (veps. i suom.) Nådendal (roč.)
Pämez' Jouni Mutanen
(sügüz'ku 2014—)
Telefonkod +358-
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lidnan enččiden kundoiden kart (2020)

Naantali (mugažo suomen kelel, suomen virkand: [ˈnɑːntɑli], roč.: Nådendal «armahtusen alangišt») om Suomenman lidn, lidnankund da meriport Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om Turkun päivlaskmaine ezilidn, agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitaškanzihe kirjutadud purtkiš kuti Keskaigan katoline Vallis gratiae-tulend. Se sai lidnan oiktusid vl 1443. Sauptihe katolišt tulendad 16. voz'sadal, vajehtihe lüteranižeks, i Naantali šingotihe korväččiden čulkoiden tehmižel. Panihe muitad lidnha 18. voz'sadan keskes. Suomenman prezidentan kezaline «Kultaranta»-rezidencii om olmas lidnas vspäi 1922. Todesine änikoičend tuli 1950-nzil vozil mašinansauvomižen edheotandoiden sauvondanke. Vl 1964 ühtištuihe Naantalin küläkundad lidnanke, vl 2009 — koumed sar'hišt municipalitetad: Merimasku, Rümättülä (suom.: Rymättylä) i Velkua.

Naantali šingotase elektrostancijal i kivivoinümbriradajal tegimel (molembad oma «Fortum» palad), meriportal (koumanz' valdkundas jüguiden vedusen mödhe), tehnižiden voiden tegimel («ExxonMobil»), turizmal (järed spa-kurort, kaks' tematišt puištod, sidä kesken «Muumimaailma»), mugažo «Tata Steel»-kompanijan holituzkeskuz radab lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Baltijan meren merikaran randal. Luonnonmaa-sar' om ani suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, ristitišton tobj pala eläb kontinental. Agjan Turku-keskuz om ani päivnouzmha, 14 km sen keskushesai avtotedme. Matkad Hel'sinki-pälidnhasai om 164 km päivnouzmha orhal vai 181 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Raisio ani pohjoižpäivnouzmha. Raudte i purulaiv ühtenzoittas Naantalid Turkunke.

Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 687,99 km², sidä kesken kuivma 312,46 km², vezi da sokaz tahond ottas 3,93 nellikkilometrad, meri — 371,6 km².

Kaik 43 valičendtarhad oma lidnas.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1980 eläjiden lugu oli 11 328 ristitud, vl 2010 — 18 596 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kuz' ristitud seičemespäi elädas lidnankundan keskuses.

Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 96,6%, ročin kel' — 1,3%, toižed keled — 2,1%.

Radoiba lidnanpämehen: Jorma Kallio (1976–2000), Timo Kvist (2000–2014), Martti Sipponen (2012–2014, velgusentäutai).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]