Mine sisu juurde

Kišinöv

Vikipedii-späi
Kišinöv
Chișinău
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Moldov
Eläjiden lugu (2022) 674,500 ristitud
Pind 123 km²
Kišinöv Chișinău
Pämez' Ion Čeban
(kül'mku 2019—,
Ion Ceban)
Telefonkod +373−22
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lidnan sektorad

Kišinöv (rom.: Chișinău [kiʃiˈnəw]) om Moldovan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om valdkundan äisarakoižeks keskuseks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Mainitase ezmäižen kerdan vl 1436 kuti eländpunkt vezikaivonno. Vhesai 1812 mülüi Moldovan ruhtinazkundha. Vll 1812−1918 oli Bessarabijan gubernijan keskuseks, sai lidnan statusad vl 1818. Vll 1918−1940 oli Romanijan sureks lidnaks. Vn 1940 28. päiväl kezaku Rusked Armii okkupirui Bessarabijad, jouduti sidä nacistoišpäi Suren sodan aigan vn 1944 24. päiväl elokud, lidnan pertiden seičeme kümnendest oli muretud. Šingotihe teravas NSTÜ:n tazovaldkundan pälidnaks.

Kišinöv šingotase sömtegimištol (konservuidud fruktad i maplodud, vinad i tabaktegesed), tekstiližel sarakol, torguindal, sauvondal, turizmal. Vll 1962−2008 ujelimtraktoroiden tegim radoi.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Bik-jogen kukhikahil randoil i sen vanoikahil terrasoil (rom.: Bîc, Dnestran (rom.: Nistru) oiged ližajogi), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +10,2 C°, kezakun-elokun +20..+22 C°, tal'vkun-uhokun −0,6..−1,9 C°. Ekstremumad oma −28,9 C° i +39,4 C°. Kezaaigan minimum om +3,6 C°. Paneb sadegid 543 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (56..65 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (31..34 mm). Vihmub harvas, no valegil.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kišinöv-lidn jagase videks sektoraks: Keskuz, Čokan, Bujukani, Botanik, Riškani. Niiden ližaks kuz' lidnad (Durlešti, Kodru, Krikovo, Sindžer, Vadul-lui-Vode, Vatr) i 25 žilod mülüdas municipijha.

Edeližed municipijan pämehed (primarad) oma Andrei Nestase (kezaku 2018 — kül'mku 2019, Andrei Năstase), Dorin Kirtoake (kezaku 2007 — uhoku 2018, Dorin Chirtoacă).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1991 lidnan eläjiden lugu oli 676 700 ristitud, vl 2013 — 671 800 ristitud. Vl 2017 kaik 685 900 ristitud elihe lidnas (kaikiš suremb ristitišt) i 820 500 ristitud kaiken municipijan röunoiš, 1,15 mln ezilidnoidenke, valdkundan koumandez. Kišinövan municipijan pind — 571,64 km².

Rahvahad (enamba 0,7 % vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): moldovalaižed — 67,2 %, romanijalaižed — 14,5 %, venälaižed — 9,3 %, ukrainalaižed — 5,9 %, bolgarijalaižed — 1,1 %, gagauzalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 1,3 %.

Kišinöv om järed opendusen keskuz, 25 universitetad i Moldovan Tedoakademii ratas siš. Znamasine om Moldovan valdkundaline universitet[1] (alusenpanend 1946 kut Kišinövan valdkundaline universitet, 17 tuh. üläopenikoid vl 2013), siš om 11 fakul'tetad.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik koume avtostancijad ratas lidnas: Pohjoine, Keskuzline, Suvine. Kišinöv-päraudtestancii om avaitud vl 1871.

Rahvahidenkeskeine civiline Kišineu-lendimport[2] (KIV / LUKK, 2,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 13 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan maihe, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Moldovan valdkundaližen universitetan sait (usm.md).(rom.) (angl.) (ven.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Kišineu-lendimportan sait (airport.md). (rom.) (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs