Bonn

Vikipedii-späi
Bonn
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017) 322,125 ristitud
Pind 141,06 km²
Bonn
Pämez' Ašok-Aleksander Sridharan
(reduku 2015—)
Telefonkod +49-(0)228
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan rajonad.

Bonn (mugažo saksan kelel, saksalaižed virktas [ˈbɔn]) om Saksanman lidn Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas, Rurštadtan kaikiš suvemb pala. Vozil 1949−1990 oli Saksanman Federativižen Tazovaldkundan pälidnaks («federaližeks lidnaks»), erased federaližed radnikoičendad sijadasoiš lidnas tähäsai.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 11 edel m.e. rimalaižil kuti Castra Bonnensia-lidnuz. Vspäi 1288 ičeze lidnan nevondkund tegeb ištundoid lidnas. Vozil 1597−1794 Bonn oli Köl'nan arhiepiskopan rezidencijaks. Vspäi 1844 raudte ühtenzoitab lidnad Köl'nanke.

«Deutsche Telekom»- i «Deutsche Post»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Bonnas, mugažo ÜRO:n läz 20 aluzkundad ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Bonn sijadase valdkundan päivlaskmas, seižub Rein-jogen molembil randoil, 60 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine järed lidn om Köl'n 24 km pohjoižhe.

Bonn jagase 4 lidnümbrikho (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 51 lidnrajonha (saks.: Stadtteil).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2013 lopus eläjiden lugu oli 311 287 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 327 503 eläjad vn 2011 lopus.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Tramvaid, avtobusad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks. Ezilidnelektrojonused da U-bahn ühtenzoittas lidnad Köl'nanke, kiruhjonused — Saksanman toižidenke järedoidenke lidnoidenke, Siegburg/Bonn-stancii om saudud «Köl'n — Frankfurt»-jonol. Jogiport om Reinal, kävutase vemha ujuden jüguid, passažirlaivad ühtenzoittas Köl'nanke i Düssel'dorfanke.

Rahvahidenkeskeine civiline «Köl'n Bonn»-lendimport (CGN, 12,3 mln passažiroid vl 2017) sijadase 15 km pohjoižpäivnouzmha Bonnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan i Turkanman äjihe lidnoihe tobjimalaz, om čarterreisid Keskmeren kurortoihe.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]