Järgeline lauk
| Järgeline lauk | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Järgeline lauk | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Állium cépa L., 1753 | ||||||||||||||
|
Järgeline lauk (latin.: Allium cepa) om äivozne (kaks'vozne kul'turas) heinäsine kazmuz Amarillisaižed-sugukundan Lauk-heimospäi. Om populärižeks maplodkul'turaks.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazvatadas avaros mail'man äjiš maiš, oz., Egipt, Brazilii, Bangladeš, Turkanma. Om tetab kul'turkazmuseks 5 tuhad vozid. Navedib päivänvauktust i täizöšt nepsut, kazvandan parahim lämuz om +18..+20 C°. Kazvand vitkostub lämudel penemb mi +13 C°. Lauk ei tirpi halad ani.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lehtesed oma hahkvihandad, pal'had südäimes. Severz'-se ünäižid laukkeroid sünduse ühtespäi. Laukkera oleleb 15 santimetrhasai surtte, kerthekaz. Üläkerthed kuivatas teravas, pakuižen, rusttan vai ruskedsinižen mujun, südäin om vauged.
Äikerdoičese laukkeroil i il'mlaukkeran paloil. Voib kazvatada semnišpäi vaiše semenduzlaukkeroid. Ištutez voib olda vaiše keväz'line. Änikseikh om but'k, oleskeleb pol'tošt metrhasai kortte. Änikuz kazvab šurunvuitte vihmankatuz. Plod om konorüt, kudhe semnehesai, semned oma mustad henod.
Tariž kaita sil'mid čapten laukkeroid, rikmuiktusen pen' verd sädase sen aigan.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Maplod om levitadud mail'man rahvahiden kul'turas. Ottas sömäks, maguteseks, kosmetižeks abutuseks. Kävutadas medicinas antiseptikaks, normalizuib metabolizmad. Laukkera i laukan pöro oma tarbhaižed vitaminabutused kevädel.
Järgeližen laukan mail'man satuz oli 97,9 mln tonnoid vl 2017. Päkazvatajad oma Kitai (24,3 mln tonnoid) i Indii (22,4 mln t); Venäma — 2,1 mln t.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
 |
Järgeline lauk Vikiaitas |