Mine sisu juurde

Olökminsk

Vikipedii-späi
Olökminsk
Олёкминск (ven.)
Өлүөхүмэ (jakut.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 8,457 ristitud
Pind 12 km²
Olökminsk Олёкминск (ven.) Өлүөхүмэ (jakut.)
Pämez' Sergei Ščebläkov
(tal'vku 2021—)
Telefonkod +7−41 138-xx-xxx
Avtokod 14
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Olökminsk (ven.: Олёкминск, jakut.: Өлүөхүмэ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Olökminskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1635 jeniseilaižil kozakoil kuti lidnuz läz Olökmanjogensud, 15 km Lenan vastvedel sišpäi. Olökminsk sai lidnan statusad vl 1783.

Toižen mail'man sodan aigan 7928 lendint oli oigetud päivlaskmha frontanpirdale AÜV:oišpäi necen lidnan lendimportan kal't lendliz-programan mödhe.

Olökminsk šingotase mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim) i kuldan samižel. Lidn om geologižen partijan, kivivoinveimen i «Sibirin vägi»-gazanveimen holitusen bazaks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Len-jogen hural randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 530 km päivnouzmha orhal, Lenanjogedme mödvedhe — 620 km, tal'veližedme avtotedme — 651 km. Lähembaine lidn om Lensk 304 km päivlaskmha orhal.

Klimat om terav kontinentaline vilunke tal'venke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om −5,7 C°, kezakun-elokun +14,6..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun −25,9..−30,7 C°. Ekstremumad oma −60,1 C° (viluku) i +37,7 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −4,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +2,8 C° (viluku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Ei voi olda sulasäd tal'vkus (maksimum −0,7 C°). Paneb sadegid 324 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (39..56 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (9..11 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik nell' žilod mülüdas lidnankundha Olökminskan ližaks. Lidnankundan pind — 166,5 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Al'bina Masina (tal'vku 2017 — tal'vku 2021). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Vincetiana Orlova vn 2022 redukuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 494 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 — 8 398 ristitud. Vl 2017 kaik 9 202 ristitud elihe lidnas i 10 475 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 478 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om letud vl 1870), puine Spasan Londuseližen Mel'kuvan päjumalanpert' (saudihe vl 2005) i ph. Aleksandr Nevalaižen časoun' (1891).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), VIII toižendan korrekcine specškol, čomamahtoiden škol, Školnikoiden sädamižšingotesen i gumanitarižen opendusen keskuz, lapsiden da norišton sportškol A.N. Platonovan nimed. Olökminskan tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Kiruhjogilaivad ühtenzoittas Jakutskanke kezaaigan (1. kezaku — 30. sügüz'ku).

Regionaline civiline Olökminsk-lendimport[3] (OLZ / ОЛК / UEMO, 33,7 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas, vides kilometras keskusespäi. Tehtas reisid Jakutskha, Irkutskha i Nerüngrihe.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Olökminskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Olökminskan tehnikuman sait (olek-ot.obr.sakha.gov.ru). (ven.)
  3. Olökminsk-lendimportan lehtpol' sever.aero-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Saha Tazovaldkundan lidnad
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk