Srednekolimsk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 3,118 ristitud |
| Pind | 20 km² |
| Pämez' | Vladimir Šaboršin (sügüz'ku 2017—) |
| Telefonkod | +7−41 156-xx-xxx |
| Avtokod | 14 |
| Aigvö | UTC+11 (MSK+8) |
Srednekolimsk (ven.: Среднеколы́мск, jakut.: Орто Халыма) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Srendekolimskan ulusan (rajonan) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1643 (1644) kuti Jarmong-lidnuz (Jarmank) (ven.: острог Ярмонга (Ярманка)) Kolim-jogen hural madalal randal, kus jukagiralaižiden-tahoživatvodijoiden jurtad jo oliba. Möhemba nimitihe sidä Kolimsk:aks, sid' nügüdläižikš. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1775.
Vl 1647 sätihe ezmäšt Koliman jarmankad. Vn 1648 kezakus Semen Dežnev-edelmatkai sebranikoidenke läksi ujuden Jarmongaspäi matkata Čukotkan pol'sares ümbri.
Lidn šingotase živatvodindal, kalankazvatusel i karvpramozlal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase ulusan (rajonan) keskuzpalas, Koliman hural randal läz Ankudink-jogensud, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Jakutskhasai om 1485 km suvipäivlaskmha orhal, 2664 km madme vai 3940 km vetme.
Klimat om subarktine kuiv, tal'v om hätkeline da vilu lujas. Voden keskmäine lämuz om −12,3 C°, kezakun +11,3 C°, heinkun +13,5 C°, elokun +9,7 C°, tal'vkun-uhokun −34,0..−36,0 C°. Ekstremumad oma −56,1 C° (viluku, uhoku) i +36,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −10,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om −3,3 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −1,6 C°), ei voi olda sulasäd tal'vkus-uhokus. Il'man lämuz voib olda madalamb mi −36 C° redukus-sulakus, semendkun minimum om −30 C°. Paneb sadegid 201 mm vodes, enamba heinkus-elokus (27..33 mm kus), vähemba keväz'kus-semendkus (viž..ühesa millimetrad kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lobui-külä (ven.: Лобуя, 2 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Srednekolimskan ližaks. Lidnankundan pind — 273,93 km².
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 525 ristitud, rajonan läz pol't, vn 2021 — 3 131 ristitud. Kaik 3 488 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 900 eläjad vl 1992.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol, ulusan gimnazii, čomamahtoiden škol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Civiline regionaline lendimport (SEK / СРМ) radab lidnas. Sišpäi tehtas reisid Jakutskhasai da ulusadme (rajonadme).
Jogivaldmad oma saudud, laivad ujudas kezakuspäi redukuhusai. Pakaižsezonan aigan kävutadas tal'veližid avtoteid ajelemha lidnhasai. Vspäi 1988 raudbetonsild ühtenzoitab Ankudink-jogen randad.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Ulusan tobmuden sauvuz (kezaku 2010)
- Kul'turkeskuz (3. keväz'ku 2008)
- Sberbankan palakund vn 2007 sulakus
- Srednekolimskan keskškol (sulaku 2009)
- Bootur-sportkompleks vn 2010 kezakus
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sait tazovaldkundan oficialižel portalal (srednekolymsk.sakha.gov.ru). (ven.) (angl.) (jakut.)
| Srednekolimsk Vikiaitas |
| Saha Tazovaldkundan lidnad | ||
| Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk | ||
