Mine sisu juurde

Kaspiisk

Vikipedii-späi
Kaspiisk
Каспийск (ven., darg. i lezg.)
Каспиялъухъ (avar.)
Ккасппи (lak.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 121,140 ristitud
Pind 36,92 km²
Kaspiisk Каспийск (ven., darg. i lezg.) Каспиялъухъ (avar.) Ккасппи (lak.)
Pämez' Boris Goncov
(kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−87 246-xx-xxx
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kaspiisk (ven.: Каспи́йск, darg. i lezg.: Каспийск, avar.: Каспиялъухъ, lak.: Ккасппи) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas, Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Dvigatel'stroi-žilo pästamha likutimid laivoiden täht. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1947. Eziauguižešti eländpunkt venänikoiden enambusenke (vl 1959 kaks' koumandest), lidn šingotase teravas, vspäi 1959 sen ristitišt ližadui 4,5 kerdha.

Kaspiiskan ižandusen päsarakod oma transport- (dizel'likutimed, mašiništ laivoiden täht) da tarkoiged mašinoidensauvomine, azegišt (meritorpedod).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn seižub Kaspijan meren randal, mail'man valdmeren pindal, sijadase Mahačkalan röunan taga ani.

Matkad lidnan keskuzpalaspäi Mahačkalan keskushesai om kuz'toštkümne kilometrad avtotedme lodeheze.

Kaspiisk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Magomed Abdulaev (eloku 2015 — kül'mku 2020). Lidnümbrikon Deputatoiden suiman ezimez' om Abdulvahid Džavatov vn 2015 kül'mkuspäi. Edeline suiman ezimez' om Džamaludin Omarov, radoi vn 2015 kül'mkuhusai, hän-žo oli lidnan Administracijan pämehen vll 1998−2015.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 100 129 ristitud, vn 2021 — 121 140 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 113 348 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 123 988 eläjad vl 2020.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): lezgilaižed — 21,4 %, darginalaižed — 20,7 %, avarad — 14,6 %, lakalaižed — 14,2 %, kumikad — 9,7 %, venälaižed — 9,0 %, tabasaranalaižed — 5,4 %, agulalaižed — 1,7 %, rutulalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 0,2 %.

Islaman kümne pühäpertid oma avaitud lidnas. Hristanuskondan kaks' pühäpertid oma saudud: Kazanin Jumalanmaman jumalanpert'[1] (ortodoksine hristanuskond, om letud vll 1994−2000) i seičemenden päivän adventistoiden loičendpert'.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen da holitusen kolledž Sergo Ordžonikidzen nimed[2] (enččel mehanine tehnikum, inženerine kolledž), energetine kolledž[3], Kaspiiskan medicinine kolledž[4], Kaspiiskan medicinine škol A. Alievan nimed[5], Piterin policijan kolledžan alajaguz, Dagestanan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.

Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas, trolleibusad i avtobusad ühtenzoittas lidnad Mahačkalanke. Meriport radab lidnas.

Kaspiisk-raudtestancii om kahesakilometrižen sarakon lopstancijaks «Mahačkal — Derbent»-keskustaspäi. Matkad Mahačkal-Port-päraudtestancijhasai om 23 km.

  1. Kaspiiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Mašiništonsauvomižen da holitusen kolledžan sait (рикдагестан.рф). (ven.)
  3. Kaspiisk-lidnan Energetižen kolledžan sait (energo-college.ru). (ven.)
  4. Kaspiiskan medicinižen kolledžan sait (kaspmedcollege.ru). (ven.)
  5. Kaspiiskan medicinižen školan sait (kmu1955.ru). (ven.)



Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk