Derbent

Vikipedii-späi
Derbent
Дербент (ven.)
Кьвевар (lezg.)
Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.)
Цали / Деребенд (tab.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 127,518 ristitud
Pind 69,63 km²
Derbent Дербент (ven.) Кьвевар (lezg.) Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.) Цали / Деребенд (tab.)
Pämez' Rustambek Pirmagomedov
(kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−87 240-xx-xxx
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Derbent (ven.: Дербе́нт, lezg.: Кьвевар, Алпан vai Цал, azerb.: Дәрбәнд / Dərbənd, tab.: Цали / Деребенд vai Дере-бент, avar. i rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, lak.: Дарбант) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (kaks' verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-PortBaku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot.

Derbent šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.

Derbent om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): lezginalaižed — 33,7%, azerbaidžanlaižed — 32,3%, tabasaranalaižed — 15,8%, darginalaižed — 5,6%, venälaižed — 3,7%, agulalaižed — 3,2%, armenijalaižed — 1,1%, mägievrejalaižed — 1,1%, rutulalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 0%.

Religijan pühäpertid: islam — viž mečetid om kaičenus (Džuma, Bala, Kilisä, Kirhlär, Minaret), armenižen jumalankodikundan pühäpert', ortodoksine hristanuskond[1] i judaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine, rahvahanpramozloiden da turizman[2], maižandusen, raudten, biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen[3] kolledžad, muzikprofškol, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii[4] i ühesa üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Derbentan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Rahvahanpramozloiden da turizman kolledžan sait (knpit-derbent.ru). (ven.)
  3. Biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen kolledžan sait (kbmep.ru). (ven.)
  4. Dagestanan opendusen da kul'turan akademijan sait (daok-derbent.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk