Derbent

Derbent
Дербент (ven.)
Кьвевар (lezg.)
Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.)
Цали / Деребенд (tab.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	128,141 ristitud
Pind	69,63 km²
Pämez'	Hanlar Pašabekov; (sulaku 2025—)
Telefonkod	+7−87 240-xx-xxx
Avtokod	05
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Derbent (ven.: Дербе́нт, lezg.: Кьвевар, Алпан vai Цал, azerb.: Дәрбәнд / Dərbənd, tab.: Цали / Деребенд vai Дере-бент, avar. i rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, lak.: Дарбант) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Istorii

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (kaks' verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, seičeme verajad) i lidnuz mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-Port — Baku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot.

Derbent šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmused

Derbentan lidnümbrikon (vauged šoid Kaspijanno) sijaduz ümbärdajas rajonas i tazovaldkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil.

Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid kümnes kilometras lodeheze.

Tobmuz

Derbent om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Ahmed Kuliev (kezaku 2024 — sulaku 2025), Rustambek Pirmagomedov (kül'mku 2020 — kezaku 2025), Hizri Abakarov (reduku 2018 — kül'mku 2020). Lidnümbrikon Deputatoiden suiman ezimez' om Gasan Mirzoev vn 2022 kezakuspäi. Edeližed lidnan suiman ezimehed oma Magomed Magomedov (viluku 2021 — kezaku 2022), Mavsum Ragimov (uhoku 2016 — viluku 2021), Murad Gadžiev (oli radnikusel vn 2016 uhokuhusai).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 121 251 ristitud, vn 2021 — 124 953 ristitud. Kaik 123 162 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): lezginalaižed — 33,7 %, azerbaidžanlaižed — 32,3 %, tabasaranalaižed — 15,8 %, darginalaižed — 5,6 %, venälaižed — 3,7 %, agulalaižed — 3,2 %, armenijalaižed — 1,1 %, mägievrejalaižed — 1,1 %, rutulalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 2,7 %, rahvahuden ozutandata — 0 %.

Religijan pühäpertid: islam — viž mečetid om kaičenus (Džuma, Bala, Kilisä, Kirhlär, Minaret), armenižen jumalankodikundan pühäpert', ortodoksine hristanuskond^[1] i judaizm — üksin.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine^[2], professionaliž-pedagogine^[3], rahvahanpramozloiden da turizman^[4], raudten, biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen^[5] kolledžad, muzikprofškol, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii^[6] i ühesa üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

Galerei

Derbentan majak (2012)
Lidnan nägu Narin-Kal-lidnusespäi (ven.: Нарын-Кала, 2015)
Lidnusen nägu vastmägehe (2016)
Džuma-mečet', vn 2021 nägu
Islaman pühäpert', vn 2011 nägu
Adivpert' vl 2015
Keskopendusen škol nomer 15 (2015)
Lapsiden poliklinik (2015)
Joudjuden torg vl 2017
Derbent-päraudtestancijan sauvuz vl 2015

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnümbrikon tobmuden sait (derbent.org). (ven.)

Derbent Vikiaitas

	Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
	Buinaksk \| Dagestanan Lämoid \| Derbent \| Hasavürt \| Izberbaš \| Kaspiisk \| Kizilürt \| Kizlär \| Mahačkal \| Suvisuhokumsk

[1] Derbentan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Derbentan medkolledžan G. A. Ilizarovan nimed sait (dmk-derbent.ru). (ven.)

[3] Derbentan professionaliž-pedagogižen kolledžan G. B. Kaziahmedovan nimed sait (pedcollege-derbent.dagestanschool.ru). (ven.)

[4] Rahvahanpramozloiden da turizman kolledžan sait (knpit-derbent.ru). (ven.)

[5] Biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen kolledžan sait (kbmep.ru). (ven.)

[6] Dagestanan opendusen da kul'turan akademijan sait (daok-derbent.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]