Derbent

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Derbent
Дербент (ven.)
Кьвевар (lezg.)
Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.)
Цали, Дере-бент (tab.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Derbent (Dagestan) (2014).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 123 720 ristitud
Pind 69,63 km²
Derbent Дербент (ven.) Кьвевар (lezg.) Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.) Цали, Дере-бент (tab.)
Pämez' Enrik Muslimov
(keväz'ku 2 018—, velgusentäutai)
Telefonkod +7-87 240-xx-xxx
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Derbentan lidnuz tal'vel.

Derbent (ven.: Дербент, lezg.: Кьвевар, Алпан vai Цал, azerb.: Дәрбәнд / Dərbənd, tab.: Цали vai Дере-бент, avar. i rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, lak.: Дарбант) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (2 verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-PortBaku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.

Derbent om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Religijan pühäpertid: islam — 5, armenine jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond i iudaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine i maižandusen kolledžad, kour-, sauvond- i raudteprofškolad, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii i 9 üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk