Derbent

Derbent
Дербент (ven.)
Кьвевар (lezg.)
Дәрбәнд / Dərbənd (azerb.)
Цали / Деребенд (tab.)

Lidnanznam
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	127,084 ristitud
Pind	69,63 km²
Pämez'	Rustambek Pirmagomedov (kül'mku 2020—)
Telefonkod	+7−87 240-xx-xxx
Avtokod	05
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Lidnan kart ümbärdajanke rajonanke (2021)

Derbent (ven.: Дербе́нт, lezg.: Кьвевар, Алпан vai Цал, azerb.: Дәрбәнд / Dərbənd, tab.: Цали / Деребенд vai Дере-бент, avar. i rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, lak.: Дарбант) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Istorii

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (kaks' verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, seičeme verajad) i lidnuz mülüdas UNESCO:n mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-Port — Baku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot.

Derbent šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmused

Derbentan lidnümbrikon sijaduz tazovaldkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil.

Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid kümnes kilometras lodeheze.

Tobmuz

Derbent om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 121 251 ristitud, vn 2021 — 124 953 ristitud. Kaik 123 162 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): lezginalaižed — 33,7 %, azerbaidžanlaižed — 32,3 %, tabasaranalaižed — 15,8 %, darginalaižed — 5,6 %, venälaižed — 3,7 %, agulalaižed — 3,2 %, armenijalaižed — 1,1 %, mägievrejalaižed — 1,1 %, rutulalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 2,7 %, rahvahuden ozutandata — 0 %.

Religijan pühäpertid: islam — viž mečetid om kaičenus (Džuma, Bala, Kilisä, Kirhlär, Minaret), armenižen jumalankodikundan pühäpert', ortodoksine hristanuskond i judaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine, rahvahanpramozloiden da turizman, maižandusen, raudten, biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen kolledžad, muzikprofškol, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii i ühesa üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

Galerei

• 
  Derbentan majak (2012)
• 
  Lidnan nägu Narin-Kal-lidnusespäi (ven.: Нарын-Кала, 2015)
• 
  Lidnusen nägu vastmägehe (2016)
• 
  Džuma-mečet', vn 2021 nägu
• 
  Islaman pühäpert', vn 2011 nägu
• 
  Adivpert' vl 2015
• 
  Keskopendusen škol nomer 15 (2015)
• 
  Lapsiden poliklinik (2015)
• 
  Joudjuden torg vl 2017
• 
  Derbent-päraudtestancijan sauvuz vl 2015

Irdkosketused

• Lidnümbrikon tobmuden sait (derbent.org). (ven.)