Buinaksk
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2022) | 67,091 ristitud |
Pind | 20,95 km² |
Pämez' | Islamudin Nurgudaev (eloku 2017—) |
Telefonkod | +7−87 237-xx-xxx |
Avtokod | 05 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Buinaksk (ven.: Буйна́кск, avar.: Шура, kum.: Темир-хан-шура / Шура, darg.: Буйнакъск / Шура) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Buinakskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1834, i vhesai 1922 sen oficialine nimituz oli Temir-Han-Šur. Nimitihe järven i jogen mödhe, kuivatihe Temir-Han-Šur-järved vl 1854. Žilo sai lidnan statusad vl 1866. Luja manrehkaiduz tegihe lidnas vn 1970 14. päiväl semendkud.
Buinaksk šingotase nenil tegimil: agregattegim (gidravližed i poltuzagregatad), ladimensauvomižen tegim, konservtegim (keitišed, džemad, kompotad). Ende meblin, kengiden, omblendan, trikokanghiden fabrik radoiba mugažo.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Šura-ozen'-mägijogen randal (ven.: Шура-озень 80 km pitte, lankteb Kaspijha), 490 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kurortine tahond levineb lidnas ümbri. Matkad lähembaižhe Mahačkal-lidnhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.
Buinaksk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 623 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): avarad — 45,8%, kumikalaižed — 30,8%, venälaižed — 7,0%, lakalaižed — 6,8%, darginalaižed — 6,3%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, lezginalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.
Islaman järed Džuma-mečet' i koume pühäpertid, medrese i institut oma olmas lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevskijan jumalanpert'[1] om saudud vl 2000, kaks' tošt pühäpertid oma pandud mantazole nevondkundaližen aigan. Judaizman pühäpert' ei ole väges hudran olendan tagut.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma professionaliž-pedagogine kolledž Rasul Gamzatovan nimed[2], maižanduzkolledž Š.I. Šihsajidovan nimed[3], ekonomikan da edheotaikundan kolledž[4], medicinine škol[5], viž üläopendusen aluzkundad (Moskv, Belgorod, Mahačkal, Piter).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Kodirandantedištandmuzei (2012). Tedotihe Dagestanad Tazovaldkundaks siš vl 1920
-
Islaman pühäpert', vn 2011 nägu
-
Lidnan tal'veline nägu vn 2015 lopus
-
«Madina»-torguindkeskusenno (Keskuztorguz, 2010)
-
Buinaksk-päraudtestancijan sauvuz vl 2006
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Buinakskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Professionaliž-pedagogižen kolledžan Rasul Gamzatovan nimed sait (bpkgam.ru). (ven.)
- ↑ Maižanduzkolledžan Š.I. Šihsajidovan nimed openduzkeskusen sait (sk-im.dagestanschool.ru). (ven.)
- ↑ Buinakskan ekonomikan da edheotaikundan kolledžan sait (keipbk.ru). (ven.)
- ↑ Buinakskan medicinižen školan sait (bmu-05.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Buinaksk Vikiaitas |
Dagestanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk | ||