Buinaksk

Buinaksk
Буйнакск (ven.)
Шура (avar.)
Темир-хан-шура / Шура (kum.)
Буйнакъск / Шура (darg.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2022)	67,091 ristitud
Pind	20,95 km²
Pämez'	Islamudin Nurgudaev; (eloku 2017—)
Telefonkod	+7−87 237-xx-xxx
Avtokod	05
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Buinaksk (ven.: Буйна́кск, avar.: Шура, kum.: Темир-хан-шура / Шура, darg.: Буйнакъск / Шура) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Buinakskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1834, i vhesai 1922 sen oficialine nimituz oli Temir-Han-Šur. Nimitihe järven i jogen mödhe, kuivatihe Temir-Han-Šur-järved vl 1854. Žilo sai lidnan statusad vl 1866. Luja manrehkaiduz tegihe lidnas vn 1970 14. päiväl semendkud.

Buinaksk šingotase nenil tegimil: agregattegim (gidravližed i poltuzagregatad), ladimensauvomižen tegim, konservtegim (keitišed, džemad, kompotad). Ende meblin, kengiden, omblendan, trikokanghiden fabrik radoiba mugažo.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Šura-ozen'-mägijogen randal (ven.: Шура-озень 80 km pitte, lankteb Kaspijha), 490 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kurortine tahond levineb lidnas ümbri. Matkad lähembaižhe Mahačkal-lidnhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.

Buinaksk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 623 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): avarad — 45,8%, kumikalaižed — 30,8%, venälaižed — 7,0%, lakalaižed — 6,8%, darginalaižed — 6,3%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, lezginalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.

Islaman järed Džuma-mečet' i koume pühäpertid, medrese i institut oma olmas lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevskijan jumalanpert'^[1] om saudud vl 2000, kaks' tošt pühäpertid oma pandud mantazole nevondkundaližen aigan. Judaizman pühäpert' ei ole väges hudran olendan tagut.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma professionaliž-pedagogine kolledž Rasul Gamzatovan nimed^[2], maižanduzkolledž Š.I. Šihsajidovan nimed^[3], ekonomikan da edheotaikundan kolledž^[4], medicinine škol^[5], viž üläopendusen aluzkundad (Moskv, Belgorod, Mahačkal, Piter).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kodirandantedištandmuzei (2012). Tedotihe Dagestanad Tazovaldkundaks siš vl 1920
Islaman pühäpert', vn 2011 nägu
Lidnan tal'veline nägu vn 2015 lopus
«Madina»-torguindkeskusenno (Keskuztorguz, 2010)
Buinaksk-päraudtestancijan sauvuz vl 2006

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (buynaksk05.ru). (ven.)

Buinaksk Vikiaitas

	Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
	Buinaksk \| Dagestanan Lämoid \| Derbent \| Hasavürt \| Izberbaš \| Kaspiisk \| Kizilürt \| Kizlär \| Mahačkal \| Suvisuhokumsk

[1] Buinakskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Professionaliž-pedagogižen kolledžan Rasul Gamzatovan nimed sait (bpkgam.ru). (ven.)

[3] Maižanduzkolledžan Š.I. Šihsajidovan nimed openduzkeskusen sait (sk-im.dagestanschool.ru). (ven.)

[4] Buinakskan ekonomikan da edheotaikundan kolledžan sait (keipbk.ru). (ven.)

[5] Buinakskan medicinižen školan sait (bmu-05.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]