Vederistmad

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Andrea Verokkjo, «Valatuz», läz 1472−1475, Uficci-galerei

Vederistmad oma üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). Praznuiše Iisusan Hristan valatusen Joan-Valatajal Iordan-joges znamaks vilukun 19 (6) päiväl. Valatusen aigan, Evangelijoiden mödhe, Iisusale lanksi Jumalan Heng kühkjaižen nägol. Ühten aigan siš Än' Taivhišpäi sanui: «Nece om minun armaz Poig, kudamb om minei mel'he».[1]

Praznuičendan verod[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Venämas Vederistmiden edel[2] om vero risttä vet, londuseližiš vezištoiš-ki, mihe čaptihe ristanvuitte lähte jäs nimel iordan'. Edel kaikid ned čukaldase lähtkehe, ked oma ühtnüded arboindas Sünduman aigan, a mugažo čudilkad (bukoid) — miše grähkid pesta. Sid' lugese, miše Sünduman aigan kävui joudjas toine pol' iordanha lähteb. Vederistmiden aigan risttud vezi lugese tervehtoitajaks[3]. Papišt paneb vauged rizad päle necen praznikan aigan. Rahvahan arboindan-ki vero om edel Vederistmid, jätkase 12 päiväd Raštvoilpäi Sünduman aigan (kaikenlaine mugoine arboind om kel'tüd oficialižel Cerkvil). Venärahvahan kalendar' Vederistmad-pühäd ühtištab pakaižidenke (m.n. «Vederistmiden pakaižed»).
  • Vepsläižiš küliš Sünduman aig lopiše Vederistmil. Praznikan kanun om sidotud «toiženke polenke». Rist kaičeb ristituid pahas vägespäi, naku muga tegese-ki ristoid kaikil iknoil, uksil, päčil, čogiš, erazvuiččil kaluil da mahtoil: tegese veičel, pirttihe hilel vai vezimujul, säresišpäi i klejase[4]. Pohjoižvepsläižiš küliš vätihe sajid jäl'ghe Vederistmäd.
  • Bolgarijas da Grekanmas veden ristindan jäl'ghe sädase praznikastundad horugvidenke vezištohopäi. Om vero tacta puine rist vedhe, i sen jäl'ghe kül'ptas lähtkes. Sada rist vedespäi om arvokaz tego. Praznikan nimi rahvahas Bolgarijas om «Jordanovden».
Ristan ecindan vero Bogojavlenii-praznikan edel Grekanmas (Mikonos-sar')
Jordanovden Bolgarijas

Muštatišed da primetad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Iisusan valatuz // Vepsän kelen korpus.
  2. Sündun Valatuz // Venäman etnografine muzei (ethnomuseum.ru). (ven.)
  3. Vodosvätii // Venäman etnografine muzei (ethnomuseum.ru). (ven.)
  4. Mironova Irina. Kut vepsläižil mäni ende Sünduman aig //Kodima. — 2008. — # 1 (viluku).

Literatur[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Sündun Valatuz //Brokgauzan da Efronan enciklopedine vajehnik. 86 tomoiš. — Piter, 1890−1907. (ven.)


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.