Monterrei

Monterrei
Monterrey
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Meksik
Eläjiden lugu (2020)	1,142,952 ristitud
Pind	324,8 km²
Pämez'	Luis Donaldo Kolosio Riohas; (reduku 2021—,; Luis Donaldo Colosio Riojas)
Telefonkod	+52−81
Aigvö	tal'vel UTC−6,; kezal UTC−5

Monterrei (isp.: Monterrey [monteˈrei]) om Meksikan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe (no sen aglomeracii otab kahtent sijad), sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nuevo Leon-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1596 ispanijalaižil sirdanuzil mehil, om nimitadud Ispanijan penen Monterrei-lidnan mödhe (nüg. Portugalijan pohjoižröunanno). Kolonialižen aigan eländpunktan ristitišt oli severz'-se sadad eläjid. Ripmatomuden sandan jäl'ghe lidn ozutihe tarbhaižeks sidokeskuseks AÜV:oiden Tehasan lidnoidenke i Mehikonke.

Monterrei šingotase raudan metallurgijal, sauvondmaterialiden tehmižel (sidä kesken cement — Cemex, koumanz' mail'mas), kivivoinhimijal, sömtegimištol (olud, limonadan FEMSA-kompanijan päfater, kukuruzjauh) i avtopaloiden pästandal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase štatan päivlaskmas, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om korktoid mägid ani suvipäivlaskmha i pohjoižhe lidnaspäi. Santa-Katarin-jogi (isp.: Santa Catarina) läbitab lidnad, sid' sen päivnouzmaižid ezilidnoid, i lankteb San Huan-jogehe huralpäi (Rio Granden oigedpol'ne bassein). El'-Kučil'jo-padosein sädab vezivaradimen San Huan-jogel, veden purde Monterrein täht.

Matkad Mehikohosai om 700 km suvhe orhal vai 910 km avtotedme.

Klimat om tropine pol'kuiv. Voden keskmäine lämuz om +22,9 C°, semendkun-sügüz'kun +26,1..+28,9 C°, tal'vkun-uhokun +15,2..+17,8 C°. Ekstremumad oma −3,8 C° (uhoku) i +46 C° (semendku). Kezaaigan minimum om +18,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +41 C° (uhoku). Paneb sadegid 667 mm vodes, enamba sügüz'kus (200 mm), vähemba tal'vkus-uhokus (17..22 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..72 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan tobmuden pämez' om mer (isp.: Presidente Municipal de Monterrey). Valitas merad koumeks vodeks. Edeline mer om Adrian de la Garsa Santos (Adrián de la Garza Santos, kül'mku 2015 — tal'vku 2020, lühüdoidenke rat'kaigoidenke).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 1,130,960 ristitud. Kaik 1,142,194 eläjad oli lidnas vl 2015, 1,084,696 eläjad oli vl 1980. Lidnaglomeracijan ristitišt om 5,341,171 eläjad 7657,5 km² pindal vl 2020 (kahtenz' surtte valdkundas, štatan 85 %; vl 2010 oli 4,1 mln i koumanz' sija).

Znamasine üläopendusen aluzkund om Nuevo Leonan avtonomine universitet^[1] (alusenpanend 1933, 135 tuh. üläopenikoid vl 2022). Se om koumanz' surtte valdkundas, päfater sijadase San-Nikolas-de-los-Gars-ezilidnas. Monterreiš oma universitetan kundaližiden tedoiden kampus i medicinine kampus läzundkodinke.

Transport

Avtobusad, kiruhavtobusad (Ecovia) da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1991 metropoliten radab lidnas, se om kebn tobjimalaz (isp.: Metrorrey, vspäi 2021 om koume jonod 40 stancijanke, 40 km raudted). Panamerikaine avtote läbitab lidnad. Raudteühtenzoituz radab vaiše jüguiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Monterrei-lendimport Mariano Eskobedo-jenaralan nimed^[2] (MTY / MMMY, 10,9 mln passažiroid vl 2022) sijadase 20 km pohjoižpäivnouzmha orhal lidnan keskusespäi Apodak-ezilidnan taga, matkad avtotedme 32 km. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe i Keskuzamerikan maihe, mugažo Meksikan äjihe lidnoihe. Toine pen' privatine Pohjoine lendimport (isp.: del Norte, NTR) sijadase pohjoižes ezilidnas.

Galerei

Lidnan ohjandusen pert'kulu (Palacio Municipal de Monterrey, 2011)
Monterrein riman katoline päjumalanpert' (vai Vigatoman sugutandan päjumalanpert', om saudud vll 1705−1791), vn 2013 nägu
Lidnan azjaline keskuz vl 2021
Nuevo Leonan avtonomižen universitetan rektorat Universitetižes lindudes (2023)
Nügüd'aigaižen čomamahton muzei Monterreiš (2007)
Rahvahidenkeskeižen Monterrei-lendimportan B-terminal vl 2024