Tanganjik

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Järven fizine kart.

Tanganjik (suahili: ziwa Tanganyika, angl.: Lake Tanganyika, fr.: Lac Tanganyika) om järed järv Päivnouzmaižes Afrikas, kaikiš pidemb mail'mas reskveden järv, 676 km pitte.

Se om Man üks' kaikiš süvembiš järvišpäi (Baikalanke ühtes), mugoi-žo amuine ičeze augotižlibundal. Tanganjik om kahtenz' mail'man järviden keskes (Baikalan jäl'ghe) mülün mödhe — 18 900 kubišt kilometrad, dai süvüden mödhe — 1470 m. Järven randad sijadasoiš nelläs valdkundas: Tanzanii — päivnouzmaine rand, Zambii — järven suvine rand, KDT — päivlaskmaine rand täuzin, Burundi — järven pohjoižpäivnouzmaine rand.

Tanganjik-järv sijadase Afrikan kaikiš süvembas tektonižes alangos. Järven tazopind om 773 metrad valdmeren pindan päl kortte. Järv om amuižen Päivnouzmaižen Afrikan riftsisteman pala. Vedenalaine pordaz jagab järven basseinad kaks'haz. Järv mülüb Kongo-jogen basseinha, nece jogi om üks' kaikiš znamasižembišpäi mail'mas.

Anglijalaižed R. Börton- i Dž. Spik-matkadajad avaižiba järv kaiken mail'man täht.

Nimitusen augotižlibund[redaktiruida | redaktiruida purde]

Levedali tetaban ezimeletusen mödhe, «Tanganjik»-nimi libui «etanga janja»-virkehespäi. Se kändase kuti «täuz' kalad vezišt» bemba-heimon kelespäi, mugoižed ristitud elädas järven suvirandal.

Tanzanii-valdkund om nimitadud järven mödhe.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Järv om 50 km levette keskmäras, sijadase Al'bertin-riftalangos. Pind om 32 900 km², randanpird om 1828 km pitte. Keskmäine süvüz — 570 metrad. Järven kaikiš süvemb čokkoim sijadase 697 metrad valdmeren tazopindan alemba. Päivlaskmaižen randan kall'od sadas 2000 m korktusen mödhe, päivnouzmaine rand om vezo tobjimalaz. Randanpird ümbärdab äi karoid da lahtid, niišpäi Börtonan laht om kaikiš suremb.

Basseinan pind om 231 tuh. km². Kaikiš znamasižembad ližajoged oma Ruzizi — sen del't om järven pohjoižpalas, i Malagarasi — lankteb päivnouzmaižes polespäi. Üks'jäine jogi lähteb — Lukug, augotase päivlaskmaižen randišton keskpalas, se om Kongon ližajogi (Atlantižen valdmeren bassein). Veden vozne tulend järvhe — 64,8 km³, sidä kesken sadeged 63% (40,9 km³), ližajoged 37% (23,9 km³). Läz kaik tulnu vezi purustub — 94,4% (61,2 km³), i vaiše 5,6% (3,6 km³) lähteb joksten Lukugan kal't.

Pindan keskmäine lämuz om +25°C, vajehtub +24...+30°C röunoiš. Veden alašoidud jädas segoituseta üläšoiduihe kacten da hapanikata Mustmeren kartte. Järven tazopind rippub ližajogiden täuz'vezižusespäi. Edel 10000 vot edel m.e. Tanganjikan tazopind oli 300 metrad alemba nügüd'aigašt, järv oli vedhudetoman. Ruzizi vajehti joksmusen čuradust i nügüd' ei mülü Nilan basseinha.

Järven koume basseinad mülün mödhe niiden kaikiš surembidenke süvüzidenke[1]: Kigom — pohjoižpalas, 1310 metrad; Kungve — keskpalas, 885 m; Kipili — suvipalas, 1410 m.

Živateläjišt i kazmusišt[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gippopotamad, krokodilad, vezilindud, rakanvuiččed, pökonjaugaližed mollüskad elädas järves. Kala om enamba 200 erikoid, sidä kesken 170 endemišt erikod. Kalad pütas sömižhe da tabatas oigendamha akvariumoihe.

Tanganjikan äjad eläjad oma meriživatoiden pojavad. Kacmata šoll'oiden, nälüiden i hapanikan mairheze, om enamba kalad järves severdha kerdha toižihe reskveden vezištoihe rindataden — meriekosisteman kartte. Järv om olmas amussai, se ei olend kuivanu lophusai ni üht kerdad kaikes ičeze istorijas. Faun mugažo jäi i uded erikod kaik ližaduihe sihe. Tanganjik pit'kha oli vedhudetoman vezišton, sen živateläjišt evolücionirui eriži lähižiš objektoišpäi.

Mugoman invazivižen erikon hered leviganduz, kut vezigiacint (latin. Eicchornia crassipes), telustab ujuda laivoil, sauptab hapanikan vajehtamišt.

Vezi[redaktiruida | redaktiruida purde]

Järv om elänzoittud läz kaks'sadadmetrižhe süvüdehesai, necidä alemba rikvezinikan koncentracii om luja i ei ole elod ani pohjazesai. Kaikutte šoid toiženke lämudenke om läz sadametrine süvütte (korkte), i veden lämuz pohjanno om vaiše +6...+8°C. Järven vezi om ireg (30 metrhasai nägubudenke) da solakaz lujas vähän. Veden kauktuz om magnijan soliden tagut. Vezi om muglreakcijanke, PH 8,0-9,5.

Kerdan vodes veden pindšoid sirdab suvespäi pohjoižhe suvipassatan painudel (semendku-sügüz'ku). Se kucub veden libundoid süvüdespäi, šoidud segoidas.

Znamoičend[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tanganjik om tarbhaine ekonomine baz ümbriolijoiden valdkundoiden täht. Järv om jomižveden da sömän purde, ujundtransportted oma järvedme. Rengazavtote ümbärdab järv. Randišt om sättui šingotamha ekologižen turizman, no ekologijan olend paheneb kaikuččen voden mändes, Burundin randoil tobjimalaz. Ei ole küliden jänduzveziden puhtastandad, tactas tegimišton-ki jänduzvezid, ottas vet jomižhe sišpäi-žo.

Om äi puhthid leterandoid i čomid kall'oikahid tahoid, sarid da lahtid pidust' veziröunad.

Kaikiš surembad lidnad-portad: Bužumbur (Burundin pälidn, enamba 500 tuh. rist.), Kalemi (Lukugan joginiškan sijas, Kongo) da Kigom (Tanzanii).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Langenberg V.T. On the limnology of Lake Tanganyika. Thesis Wageningen University, The Netherlands. — Lpp. 13-23. ISBN 978-90-8504-784-1. (angl.)