Durban

Vikipedii-späi
Durban (veps., angl. i afr.)
eThekwini (zul.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Suviafrikan Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2023) 838,634 ristitud
Pind 225,91 km²
Durban (veps., angl. i afr.) eThekwini (zul.)
Telefonkod +27-(0)31
Aigvö UTC+2


Durbanan kund agjan kartal (2006)

Durban (mugažo afrikaans i anglijan kelil, anglijan virkand: [ˈdɜːrbən], zul.: eThekwini) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kvazulu-Natal-agjan kaikiš suremb lidn. Mülüb Etekvini-lidnümbrikho.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Portugalijalaižed nimitihe merikarad Natal («Raštvad») vl 1497, Portu-Natal-meriport oli olmas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1835 23. päiväl kezakud, nimitihe Anglijan Suviafrikan kolonijoiden Bendžamin D'Urban-gubernatoran kanzannimen mödhe. Ezmäine raudte Suviafrikas (1860), nügüd'aigan Afrikan suvipalan kaikiš järedamb meriport.

Durban šingotase eksportan-importan meriportal (1,6 mln TEU-konteinerid i jüguiden 25 mln tonnoid vl 2004, saharan i avtoiden eksport), saharrogon ümbriradmižen tegimil sijaližel torhudel, tekstil'tegimištol, Toyota-korporacijan tegimel (220 tuhad avtoid vodes, mändas eksportaks tobjimalaz), lebuturizmal i torguindal, mugažo mujuiden, muilan i konservoiden tegimil.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Indižen valdmeren Natal-merikaran randal, 0..700 m korktusil, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Umgeni-, Umhlatuzan i Umlas-joged ristikoitas lidnan territorijad.

Klimat om subtropine pehmed lämän valdmerijoksmusen tagut. Voden keskmäine lämuz om +21 C°, kezakun-sügüz'kun +17..+19 C°, tal'vkun-keväz'kun +23..+25 C°. Ekstremumad oma +3 C° i +40 C°. Paneb sadegid 1009 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (102..134 mm kus), vähemba kezakus-heinkus (28..39 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 595 061 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2023 kaik nell' millionad ristituid elihe lidnaglomeracijas 2 292 km² pindal (vl 2011 oli 3,44 mln eläjid, koumanz' surtte valdkundas).

Augotižlibundan mödhe (2011): muzaverižed afrikalaižed — 51,1 %, indijalaižed vai azijalaižed — 24,0 %, evropalaižed — 15,3 %, segoitadud augotižlibundanke — 8,6 %, toiženke augotižlibundanke — 1,0 %.

Ezmäižen kelen mödhe (2011): anglijan kel' — 49,8 %, zulun kel' — 33,1 %, kosan kel' — 5,9 %, afrikaans — 3,6 %, toine kel' — 7,6 %.

Kvazulu-Natal-agjan universitet[1] (46 tuh. üläopenikoid vl 2016, angl.: University of KwaZulu-Natal / UKZN, zul.: INyuvesi yakwaZulu-Natali, afrik.: Universiteit van KwaZulu-Natal) om sätud lidnas vl 2004 kahten universitetan ühtištusel, sen koume kampusad videspäi sijadasoiš Durbanas, niišpäi päine kampus kaks' nellikkilometrad pindal om enččes Uestvill'-ezilidnas.

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Privatižed mikroavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Om koume avtobusmaršrutad turistoiden täht. Jonused oma levitadud ezilidnoiš.

Rahvahidenkeskeine lendimport Čaka-kunigahan nimed[2] (DUR / FALE, 4,3 mln passažiroid finansižel vodel 2022) om saudud vll 2007−2010 i radab 35 kilometras pohjoižhe Durbanan keskusespäi vspäi 2010. Tehtas reisid valdkundan järedoihe lidnoihe, lähižiden maiden pälidnoihe, Suvipäivlaskmaižen Azijan maihe (Doh, Dubai, Stambul). Vll 1951−2010 rahvahidenkeskeine Durban-lendimport (DUR / FADN) radoi lidnan suves, vedihe 255 mln passažiroid kaikil niil vozil.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Kvazulu-Natal-agjan universitetan sait (ukzn.ac.za). (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Čaka-kunigahan nimed sait (kingshakainternationalairport.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]