Dal'negorsk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 32,310 ristitud |
| Pind | 31 km² |
| Pämez' | Aleksandr Terebilov (heinku 2019—) |
| Telefonkod | +7−42 373-xx-xxx |
| Aigvö | UTC+10 (MSK+7) |

Dal'negorsk (ven.: Дальнего́рск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivnouzmas. Se om lidn randan alištusenke, Dal'negorskan lidnümbrikon (edel 1998. vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti Tetühe-žilo samha äimetalližid kivendoid, nimitihe jogen mödhe (kit.: 野猪河 ječžuhe «mecsigoiden jogi»). Vspäi 1930 oli radnikžiloks. Vl 1972 udesnimitihe Tetühe-radnikžilod nügüdläižikš. Vn 1989 sügüz'kun 22. päiväl Dal'negorsk sai lidnan statusad Venäman NFST:n Ülembaižen Nevondkundan Prezidiuman käskön mödhe.
Dal'negorsk šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: tin, cink, hahktin, borühtnendad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan suves, koumekümnes vides kilometras Japonijan meren randaspäi, Sihote-Alin'-mägisisteman päivnouzmaižil pautkil, 180..804 m ü.m.t. korktusil, 200 m keskmäižel korktusel. Dal'negorsk om läz kaks'kümnen viden kilometran pitte i kahten..koumen kilometran levette, seižub pidust' Rudnai-jogen randoid (ven.: Ру́дная 73 km pitte, edel 1972. vot Tetühe, lankteb merhe). Jogen alangišt om kaid i ümbärtud sambnuziden vulkanoiden pautkil.
Matkad Vladivostokhasai om 340 km suvipäivlaskmha orhal vai 490 km avtotedme (05H-100). Lähembaižed järedad eländpunktad oma lidnanvuitte Kavalerovo-žilo kuz'kümnes kahesas kilometras suvipäivlaskmha avtotedme i Arsen'jev-lidn 187 km päivlaskmha orhal vai 255 km sil-žo avtotel.
Klimat om ven mussonine, vilu Mererandaline joksend valatoitab sidä. Tahond om Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°, kezakun-sügüz'kun +14,8..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12,8 C°. Tal'v om lumekaz, keza om neps pil'vekaz. Kaikiš päivoikahambad oma keväz'ku i reduku, kezakun-elokun pord om kaikiš pil'vekahamb.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik nell' žilod i koume küläd mülüdas lidnümbrikho Dal'negorskan ližaks.
Edeline lidnan da lidnümbrikon pämez' om Igor' Sahuta (kül'mku 2013 — 2018).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37,519 ristitud, ümbrikon ristitišton nell' videndest, vn 2021 — 33,655 ristitud. Kaik 35,034 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50,400 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas: phh. Borisan i Gleban puine jumalanpert'[1] (om letud vll 1996−1998), ph. Jurgii-vägestusenkandajan pühäpert'.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad[2] oma nimitadud i nomeruidud päivkodid (kümne lidnas: nomer 1, 2, 13, 15, 22, 30, 31, 33, kaks' muite nimitadud; i koume žiloiš: nomer 3, 7, 12), kuz' keskškolad lidnas (nomer 1, 2, 8, 17, 21, 25), Istok-gimnazii («Purde») i nell' keskškolad lidnümbrikon žiloiš (nomer 3, 5, 7, 12), lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton «Lotos»-sportškol, boksan i karguiden sekcijad, kanzan sauvondan abun keskuz (Seržantovo-žilos).
Dal'negorskan industrialiž-tehnologine kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial[4].
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan ühthine nägu Televizionnai-mägespäi (uhoku 2018)
- Himine edheotand vl 2001
- Kodielon holitišiden keskuz (2002)
- Lendimport vl 2018
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Dal'negorsk Vikiaitas |
| Merenrandaližen randan lidnad | ||
| Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok | ||
