Dal'negorsk
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 33,030 ristitud |
Pind | 31 km² |
Pämez' | Aleksandr Terebilov (heinku 2019—) |
Telefonkod | +7−42 373-xx-xxx |
Aigvö | UTC+10 (MSK+7) |
Dal'negorsk (ven.: Дальнего́рск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivnouzmas. Se om lidn randan alištusenke, Dal'negorskan lidnümbrikon (edel 1998. vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti Tetühe-külä samha äimetalližid kivendoid, nimitihe jogen mödhe (kit.: 野猪河 ječžuhe «mecsigoiden jogi»). Vspäi 1930 oli radnikžiloks. Vl 1972 udesnimitihe Tetühe-radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1989 Dal'negorsk sai lidnan statusad.
Dal'negorsk šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: tin, cink, hahktin, borühtnendad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase 35 kilometras Japonijan meren randaspäi, Sihote-Alin'-mägisisteman päivnouzmaižil pautkil, 180..804 m ü.m.t. korktusil, 200 m keskmäižel korktusel. Dal'negorsk om läz 25 km pitte i kaks'..koume kilometrad levette, seižub pidust' Rudnai-jogen randoid (ven.: Рудная, lankteb merhe). Jogen alangišt om kaid i ümbärtud sambnuziden vulkanoiden pautkil. Matkad Vladivostokhasai om 340 km suvipäivlaskmha orhal vai 490 km avtotedme (05H-100). Lähembaižed järedad eländpunktad oma lidnanvuitte Kavalerovo-žilo 68 km suvipäivlaskmha avtotedme i Arsen'jev-lidn 187 km päivlaskmha orhal vai 255 km sil-žo avtotel.
Klimat om ven mussonine, vilu Mererandaline joksend valatoitab sidä. Tahond om Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°, kezakun-sügüz'kun +14,8..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12,8 C°. Tal'v om lumekaz, keza om neps pil'vesekaz.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik nell' žilod i koume küläd mülüdas lidnümbrikho Dal'negorskan ližaks.
Edeline lidnan da lidnümbrikon pämez' om Igor' Sahuta (kül'mku 2013 — 2018).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 519 ristitud, ümbrikon ristitišton nell' videndest, vn 2021 — 33 803 ristitud. Kaik 35 034 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 400 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas: phh. Borisan i Gleban puine jumalanpert'[1] (om letud vll 1996−1998), ph. Jurgii-vägestusenkandajan pühäpert'.
Dal'negorskan industrialiž-tehnologine kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial[3].
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan ühthine nägu Televizionnai-mägespäi (uhoku 2018)
-
Himine edheotand vl 2001
-
Kodielon holitišiden keskuz (2002)
-
Lendimport vl 2018
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Dal'negorskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Dal'negorskan industrialiž-tehnologižen kolledžan sait (itk-dg.ru). (ven.)
- ↑ Dal'negorskan filialan lehtpoled Vladivostokan bazižen medkolledžan vbmk1.ru-saital (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Dal'negorsk Vikiaitas |
Merenrandaližen randan lidnad | ||
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok | ||