Mine sisu juurde

Ussuriisk

Vikipedii-späi
Ussuriisk
Уссурийск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 179,862 ristitud
Pind 173 km²
Ussuriisk Уссурийск
Pämez' Jevgenii Korž
(kül'mku 2019—)
Telefonkod +7−4234-xxx-xxx
Avtokod 25, 125
Aigvö UTC+10 (MSK+7)


Ussuriisk (ven.: Уссури́йск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan suvipäivlaskmas. Se om Ussuriiskan lidnümbrikon (vhesai 2005 — rajonan) administrativine keskuz, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti Nikol'skoje-žilo vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti žilod Vladivostokanke. Vn 1898 3. päiväl sulakud žilo sai lidnan statusad, nimitihe sidä Nikol'sk:aks. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad Nikol'sk-Ussuriiskijaks (ven.: Никольск-Уссурийский) erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935−1957 lidnan nimi oli Vorošilov, vspäi 1957 nimitase nügüdläižikš.

Ussuriisk šingotase sömtegimištol (sahar, maidproduktad, likörad da vin), raudtevedimiden kohenduztegimel, kodielektronikan ühthekeradamižen tegimel, kartonkombinatal i kebnal tegimištol (sobad, nahkkengäd, mebel'fabrik). Edel 1961. vot saihe hil't läz lidnad, no lopihe samišt sijaližen hilen toksižusen tagut.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase katl'uses, Hankanveren tazangištol, sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened joged oma Rakovk i Komarovk, mülüdas Razdol'nai-jogen (kit.: 绥芬河 Suifen'-He) hurapol'žhe basseinha, se jokseb Amuran lahthe läz Vladivostokad. Matkad Vladivostokhasai om 76 km suvhe orhal vai 97 km «Ussuri»-avtotedme (A370), Kitain röunhasai — 50 km päivlaskmha orhal.

Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 35 žilod da kaks' raudtestancijad ühesal territorijal. Lidnümbrikon pind om 3690 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 158 004 ristitud, lidnümbrikon — 184 046 ristitud. Vl 2017 kaik 170 660 ristitud elihe lidnas i 196 863 ristitud kaikes lidnümbrikos. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 180 383 ristitud vl 2021, kaiken lidnümbrikon 205 968 ristitud vl 2022.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,0 %, korejalaižed — 3,0 %, ukrainalaižed — 2,4 %, toižed rahvahad — 3,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: viž jumalanpertid, kodijumalanpert' i kaks' časounäd. Niiden ližaks ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', nell' jumalanpertid i časoun' ei ole kaičenus. Suviussuriiskan Jumalanmaman Sündundan naižjumalankodi (jumalanpert' i časoun') om kaičenus i avaitud lidnümbrikos.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Ussuriiskan medkolledž, Ussuriiskan tehnologijan da ohjandusen kolledž[2], Ussuriiskan agrotegimištoline kolledž[3], Edahaižen Päivnouzmman tehnine kolledž, Merenrandaližen randan kul'turan škol, Ussuriiskan suvorovan sodaškol, Merenrandaline valdkundaline maižanduzakademii[4], Merenrandaline raudtetransportan institut, Edahaižen Päivnouzmman federaližen universitetan filial (ende Ussuriiskan pedinstitut).

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Nikolai Rud' (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019).

  1. Ussuriiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ussuriiskan tehnologijan da ohjandusen kolledžan sait (kgapou-uktu.edusite.ru). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
  3. Ussuriiskan agrotegimištoližen kolledžan sait (agrteh.ru). (ven.)
  4. Merenrandaližen valdkundaližen maižanduzakademijan sait (primacad.ru). (ven.) (angl.)



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok