Mine sisu juurde

Korejine kuz'

Vikipedii-späi
Korejine kuz'
Korejine kuz'
Korejine kuz'
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (Pinales)
Sugukund: Pedaižed (Pinaceae)
Heim: Kuz' (Picea)
Erik: Korejine kuz'
Latinankel'ne nimi
Picea koraiēnsis Nakai, 1919


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS {{{1}}}
NCBI 308680

Korejine kuz' (latin.: Picea koraiensis) om kuz'-heimon puiden levitadud erik. Om erigoittud klassifikacijas Sibirižes kuzespäi vl 1919, pojav sihe irdpol'žikš.

Kazvab Edahaižes Päivnouzmmas (suvižemb mi 50nz' parallel'), Venäman, Kitain i Korejan röunmaiš. Sädab mecoid mägiden pautkil i jogiden alangištoiš.

Korejine kuz' om levitadud nepsan hobedan klimatan rajoniš. Sädab gibridoid sibiriženke kuzenke, se jügenzoitab tundištust. Nepsuz om tarbhaine, ei tirpi kuivaigoid. Pil'vesenvastaine erik, no navedib täut vauktust. Pakaiženvastaižuz om vähemb mi sibirižel kuzel.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Täuz'kaznu kuz' om 35..40 metrhasai kortte, tüvi oleleb 80 santimetrhasai sankte. Kron om piramidanvuitte, oksiden agjad kactas maha. Kor' om koričmaiž-hahk vai harvoin hahk.

Nored pakuižed vezad muzavudas koumevoččele igäle, ned oma pal'had sibirižen kuzen erineden. Korejižen kuzen käbud oma suremb mi sibirižen i sadas vit..kahesad (kümned) santimetrad pitte, 2,5..3,5 sm sankte. Pu oleskeleb küpsan 30-voččes igäs, eläb 300 vodhesai.

Ottas mecan varhapanendan aigan, kävutadas kuti toižid kavag'puid: sauvond, meblin tehmine, cellülozbumagaine tegimišt.

Dekorativine pu, ištutadas korejižid kuzid lidnoiden maha, ottas kävutamižhe landšaftan dizainas.