Korejine kuz'

Valdkund:	Kazmused
Palakund:	Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass:	Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund:	Pedaižed (Pinales)
Sugukund:	Pedaižed (Pinaceae)
Heim:	Kuz' (Picea)
Erik:	Korejine kuz'

Latinankel'ne nimi

Picea koraiēnsis Nakai, 1919

Sistematik
Vikierikoiš

Kuvad
Vikiaitas

ITIS {{{1}}}

NCBI 308680

Korejine kuz' (latin.: Picea koraiensis) om kuz'-heimon puiden levitadud erik. Om erigoittud klassifikacijas Sibirižes kuzespäi vl 1919, pojav sihe irdpol'žikš.

Leviganduz

Kazvab Edahaižes Päivnouzmmas (suvižemb mi 50nz' parallel'), Venäman, Kitain i Korejan röunmaiš. Sädab mecoid mägiden pautkil i jogiden alangištoiš.

Korejine kuz' om levitadud nepsan hobedan klimatan rajoniš. Sädab gibridoid sibiriženke kuzenke, se jügenzoitab tundištust. Nepsuz om tarbhaine, ei tirpi kuivaigoid. Pil'vesenvastaine erik, no navedib täut vauktust. Pakaiženvastaižuz om vähemb mi sibirižel kuzel.

Ümbrikirjutand

Täuz'kaznu kuz' om 35..40 metrhasai kortte, tüvi oleleb 80 santimetrhasai sankte. Kron om piramidanvuitte, oksiden agjad kactas maha. Kor' om koričmaiž-hahk vai harvoin hahk.

Nored pakuižed vezad muzavudas koumevoččele igäle, ned oma pal'had sibirižen kuzen erineden. Korejižen kuzen käbud oma suremb mi sibirižen i sadas vit..kahesad (kümned) santimetrad pitte, 2,5..3,5 sm sankte. Pu oleskeleb küpsan 30-voččes igäs, eläb 300 vodhesai.

Kävutand

Ottas mecan varhapanendan aigan, kävutadas kuti toižid kavag'puid: sauvond, meblin tehmine, cellülozbumagaine tegimišt.

Dekorativine pu, ištutadas korejižid kuzid lidnoiden maha, ottas kävutamižhe landšaftan dizainas.

Homaičendad

Korejine kuz' Vikiaitas