Kraiov
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Romanii |
Eläjiden lugu (2016) | 305,689 ristitud |
Pind | 81,41 km² |
Pämez' | Lia Olguta Vasilesku (2020−2024, Lia Olguța Vasilescu) |
Telefonkod | +40-(0)251 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Kraiov (rom.: Craiova [kraˈjova]) om lidn Romanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dolžun ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli Valahijan pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan. Äi arhitekturan muštnikoid om kaičenus tähäsai.
Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal (Ford), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Lidn sijadase Žiu-jogen (rom. Jiu) päivnouzmaižel randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 227 km päivnouzmha.
Klimat om kontinentaline Keskmeren valatoitandanke.
Lujad manrehkaidused oleskeliba lidnas (1790, 1831).
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992 i om nügüd'.
Eläjiden 89,5% oma romanijalaižed, 2,0% — čiganalaižed, 0,3% — toižed rahvahad, 8,2% — rahvahuden ozutandata (2011).
Kraiovan universitet[1] radab lidnas vspäi 1965 (20 tuhad üläopenikoid vl 2014, rom.: Universitatea din Craiova), sätihe openduzaluzkundoiden ühtištusel.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
- ↑ Kraiovan universitetan sait (ucv.ro). (rom.) (angl.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
- Lidnan tobmuden sait (primariacraiova.ro). (rom.) (angl.) (fr.)
![]() |
Kraiov Vikiaitas |