Mine sisu juurde

Kraiov

Vikipedii-späi
Kraiov
Craiova
Lidnanznam
Valdkund Romanii
Eläjiden lugu (2021) 234,140 ristitud
Pind 81,41 km²
Kraiov Craiova
Pämez' Lia Olguta Vasilesku
(mandat reduku 2020 — 2024,
Lia Olguța Vasilescu)
Telefonkod +40-(0)251
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Kraiov (rom.: Craiova [kraˈjova]) om lidn Romanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dolžun ümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli Valahijan pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan. Äi arhitekturan muštnikoid om kaičenus tähäsai.

Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal (Ford), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz valdkundas (2014)

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Žiu-jogen päivnouzmaižel randal (rom.: Jiu 340 km pitte, Dunain hura ližajogi), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lujad manrehkaidused oleskeliba lidnas (1790, 1831). Matkad Buharesthasai om 227 km päivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline Keskmeren valatoitusenke, keza om päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +11,6 C°, kezakun-elokun +21,3..+23,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,9..+1,3 C°. Ekstremumad oma −30,5 C° (viluku) i +40,8 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +4,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 637 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (68..74 mm kus), vähemba uhokus (34 mm). Paneb lunt 55 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..75 % röunoiš sulakus-sügüz'kus, 87..91 % kül'mkus-uhokus (sen aigan sumeg om paks).

Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992.

Rahvahad (2011): eläjiden 89,5 % oma romanijalaižed, 2,0 % — čiganalaižed, 0,3 % — toižed rahvahad, 8,2 % — rahvahuden ozutandata.

Kraiovan universitet[1] radab lidnas vspäi 1965 (20 tuhad üläopenikoid vl 2014, rom.: Universitatea din Craiova), sätihe openduzaluzkundoiden ühtištusel.

Avtobusad (17 maršrutad) i tramvaid (vspäi 1987, koume jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kraiov-päraudtestancii radab vspäi 1875, se om elektrificiruidud vspäi 1969. Lidn ühtenzoitase raudtedme valdkundan suridenke lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kraiov-lendimport[2] (CRA / LRCV, 598 tuh. passažiroid vl 2023) sijadase seičemes kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Italijan i Ispanijan surihe lidnoihe, Parižha, Brüsselihe, om sezonižid čarterreisid Antal'jaha.

  1. Kraiovan universitetan sait (ucv.ro). (rom.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Kraiov-lendimportan sait (aeroportcraiova.ro). (rom.) (angl.) (bolg.) (serb.)