Galac
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Romanii |
Eläjiden lugu (2016) | 304,340 ristitud |
Pind | 246,4 km² |
Pämez' | Ionuc-Florin Pukänu (2016—, Ionuț-Florin Pucheanu) |
Telefonkod | +40-(0)x36 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Galac (rom.: Galați [ɡaˈlat͡sʲ]) om Romanijan lidn da port valdkundan päivnouzmas-suvipäivnouzmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Galacan ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase vspäi 1445. Nimituz libub grekižes Galazion-sanaspäi (grek.: Γαλαζιον «taivazma»), mugoi lidnan nimi oli Vizantijan imperijas.
Galac šingotase raudan metallurgijan «Arselor-Mittal»-kompanijan kombinatal, laivansauvomižel i merijogiportal, himižel tegimištol, tekstilin da meblin pästandal.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase röunanno Moldovanke, kontrol'punkt radab lidnanno, i ei edahan Ukrainan röunaspäi. Levitase Dunain suhišton hural randal, koumel terrasal, 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mustmerennoks om 80 kilometrad. Lähembaine järed lidn om Brejil 15 km suvhe Dunain ülezjogen.
Klimat om ven kontinentaline, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, minimaline il'man lämuz oleskeli −28,6 C°. Paneb sadegid 487 mm vodes, 24 millimetraspäi uhokus 69 millimetrhasai kezakus.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 249 432 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 326 141 eläjad vl 1992.
Ristitišton 98,5% oma romanijalaižed (2011).
Galacan «Dunărea de Jos» (Aladunain) universitet radab vspäi 1974 (11 752 üläopenikad 2015−2016. openduzvodes), se om sätud politehnižen i pedagogižen institutoiden ühtištusel.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Galac Vikiaitas |