Kohtla-Järve

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kohtla-Järve
 Lidnanznam
Coat of arms of Kohtla-Jarve.svg
 Flag
Flag of Kohtla-Jarve.svg
Valdkund Estinma
Eläjiden lugu (2018) 34 394 ristitud
Pind 39,34 km²
Kohtla-Järve
Pämez' Lüdmila Jančenko
(reduku 2 016—)
Telefonkod +372-33
Aigvö tal'vel UTC+2 
kezal UTC+3


Lidnan kart vl 2012

Kohtla-Järve (mugažo estikš; suom.: Kohtla-Järvi, saks.: Kochtel-Türpsal) om Estinman pohjoižpäivnouzmaižes Ida-Virun makundas. Se om valdkundan videnz' surtte lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Severz'-se erižid paloid mülüdas lidnha, kaikiš amuižembad mainitadas vl 1241 Danijan maiden kirjas. Palab šoidkivi om lidnan sündundan päsü, voib löuta sidä avol'jaižen da manalaižes olendas lidnan ümbrištos. 20. voz'sadal ottihe kävutandha šoidkiven löudmižsijid, šingotaškanzihe radnikžiloid läz niid. Vl 1924 saudihe tegint samha void šoidkivespäi läz Kohtl-raudtestancijad. Kohtla-Järve-radnikžilo kazvataškanzi tegimenno i kätihe ümbrišton päžiloks.

Vn 1946 15. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidnan eländfartalad oma erigoittud keskneze šoidkiven kaivuzsijil, mugažo kilometrižil meckeskustoil da pöudoil varuitomudhe näht, i erazvuiččed lidnrajonad levitadas 30 kilometrhasai. Vhesai 1964 lidn mülüti ičheze äjid lähižid žilod, severz'-se läksiba lidnan tobmudespäi vl 1991, koume lidnad sündui: Jihvi, Kiviili i Püssi, da Kohtl-žilo.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kohtla-Järven rajonad: (1) Ahtme, (2) Järve, (3) Oru, (4) Somp, (5) Kukruze

Lidn sijadase makundan pohjoižes. Lebun zon om lidnan da Suomen lahten keskes. Matkad Tallidnhasai om läz 150 km päivlaskmha orhal. Jihvi-lidn sijadase Kohtla-Järven südäimes.

Lidn jagase vidhe rajonha (est.: linnaosad): Ahtme, Järve (Vanh Lidn, Käv (est. Käva), Uz' Lidn), Oru, Somp (est. Sompa), Kukruze (est. Kukruse).

Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 44,5 tuhad ristituid. Venäkel'žed oma enambuses lidnas, videndez — estilaižed, kaik om läz 40 rahvahut. Koume proftehništ školad oma lidnas. Tallidnan tehnižen universitetan palakundad: Šoidkiven institut (paloin) i Virun makundan kolledž.

Šoidkiven samine da ümbriradmine, himine sarak oma šingotadud lidnas. Sijaližed lämuzenergokeskused ratas šoidkivel.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Voib sadas «TallidnNarvPiter»-avtotel, om avtote Tarthusai, raudtestancii om läz lidnad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]