Mine sisu juurde

Kohtla-Järve

Vikipedii-späi
Kohtla-Järve
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Estinma
Eläjiden lugu (2024) 33,434 ristitud
Pind 39,34 km²
Kohtla-Järve
Pämez' Lüdmila Jančenko
(reduku 2016—)
Telefonkod +372−33
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3
Lidnan kart vl 2012

Kohtla-Järve (mugažo estikš; suom.: Kohtla-Järvi, saks.: Kochtel-Türpsal) om Estinman pohjoižpäivnouzmaižes Ida-Virun makundas. Se om valdkundan videnz' surtte lidn.

Severz'-se erižid paloid mülüdas lidnha, kaikiš amuižembad mainitadas vl 1241 Danijan maiden kirjas. Palab šoidkivi om lidnan sündundan päsü, voib löuta sidä avol'jaižen da manalaižes olendas lidnan ümbrištos. 20. voz'sadal ottihe kävutandha šoidkiven löudmižsijid, šingotaškanzihe radnikžiloid läz niid. Vl 1924 saudihe tegint samha void šoidkivespäi läz Kohtl-raudtestancijad. Kohtla-Järve-radnikžilo kazvataškanzi tegimenno i kätihe ümbrišton päžiloks.

Vn 1946 15. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidnan eländfartalad oma erigoittud keskneze šoidkiven kaivuzsijil, mugažo kilometrižil meckeskustoil da pöudoil varuitomudhe näht, i erazvuiččed lidnrajonad levitadas 30 kilometrhasai. Vhesai 1964 lidn mülüti ičheze äjid lähižid žilod, severz'-se läksiba lidnan tobmudespäi vl 1991, koume lidnad sündui: Jihvi, Kiviili i Püssi, da Kohtl-žilo.

Šoidkiven samine da ümbriradmine, himine sarak oma šingotadud Kohtla-Järves. Sijaližed lämuzenergokeskused ratas šoidkivel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase makundan pohjoižes, seižub 67 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lebun zon om lidnan da Suomen lahten keskes.

Matkad Tallidnhasai om läz 150 km päivlaskmha orhal. Jihvi-lidn sijadase kesked Kohtla-Järven lidnan rajonid.

Kohtla-Järven rajonad: (1) Järve, (2) Ahtme, (3) Oru, (4) Somp, (5) Kukruze

Lidn jagase videks rajonaks (est.: linnaosad): Järve (Vanh Lidn, Käv (est. Käva), Uz' Lidn), Ahtme, Oru, Somp (est. Sompa), Kukruze (est. Kukruse).

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 44,5 tuhad ristituid.

Venäkel'žed oma enambuses lidnas, videndez — estilaižed, kaik om läz 40 rahvahut.

Kaik koume proftehništ školad oma lidnas. Tallidnan tehnižen universitetan palakundad: Šoidkiven institut (paloin) i Virun makundan kolledž.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Voib sadas «Tallidn — Narv — Piter»-avtotel, om avtote Tarthusai.

Raudtestancii om saudud läz lidnad.