Pärnu
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Estinma |
| Eläjiden lugu (2024) | 41,520 ristitud |
| Pind | 33,15 km² |
| Pämez' | Romek Kosenkranius (2015—) |
| Telefonkod | +372−44 |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |

Pärnu (mugažo estin kelel, virktas [ˈpærˑnu]) om lidn, jädumatoi port da kurort Estinman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Pärnun makundan administrativižeks keskuseks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1251 kuti Perone-lidnuz lidnan statusanke. 19. voz'sadan keskes lidn šingotaškanzi kurortaks, sil-žo aigal rušihe äjid varmitesid. Vll 1896−2014 Pärnu-raudtestancii radoi lidnas, om sauptud raudten hudran olendan tagut, Rail Baltica-maršrut läbitaškandeb lidnad vodele 2026.
Pärnu šingotase mašiništonsauvomižel, metallan ümbriradmižel i elektronikan tehmižel, himižel tegimel, plastikprodukcijal, mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (oludentegim, kalakombinat), pölusiden edheotandal, turizmal, kurortaks (23 adivpertid i 13 küläadivpertid, 43 restoranad, 54 barad, 62 kafed). Nevondkundaližen aigan tehtud lidnas mebel' i suksed oliba tetabad avaros.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase makundan keskuzpalas, ühtennimižen jogen sun randoil i Baltijan meren Rigan lahten randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tallidnhasai om 128 km pohjoižhe, Righasai — 175 km suvhe avtotedme. Lähembaine lidn om Sindi ani pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas da pimed. Voden keskmäine lämuz om +6,8 C°, kezakun-elokun +15,4..+18,3 C°, tal'vkun-keväz'kun −0,5..−3,7 C°. Ekstremumad oma −34,8 C° (tal'vku, viluku, uhoku) i +34,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,3 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše (elokun minimum om +2,6 C°). Paneb sadegid 761 mm vodes, enamba kezakus-elokus i redukus-tal'vkus (71..84 mm kus), vähemba keväz'kus-semendkus (39..43 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..73 % röunoiš sulakus-kezakus, 86..89 % redukus-uhokus, 75..82 % toižiš kuiš. Meriveden lämuz om +14,7..+19,4 C° kezakus-sügüz'kus, −0,1..+1,9 C° vilukus-sulakus.
Lidnan seičeme nimitadud rajonad oma est. Ülejõe, Rääma, Vana-Pärnu, Kesklinn, Rannarajoon, Eeslinn, Raeküla.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39,728 ristitud, vn 2021 — 40,228 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 52,389 eläjad vl 1989.
Rahvahad (2011): estilaižed — 83,06 %, venänikad — 12,78 %, ukrainalaižed — 1,69 %, suomalaižed — 0,64 %, vaugedvenälaižed — 0,45 %, toižed rahvahad — 1,38 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): estilaižed — 83,73 %, venänikad — 10,58 %, ukrainalaižed — 2,20 %, suomalaižed — 0,81 %, vaugedvenälaižed — 0,46 %, toižed rahvahad — 2,22 %.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Pärnun makundan profopendusen keskuz, Tartun universitetan Pärnun kolledž[1], Estin edheotaikundan «Mainor»-universitetan filial.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden pert' (semendku 2007)
- Lidnan keskusen ühthine nägu (semendku 2016)
- «Tervise Paradiis»-adivpert' vn 2007 kezakus
- «Kaubamajakas»-supermarket (uhoku 2015)
- Päivlaskm kül'bendrandal (sügüz'ku 2016)
- Pärnun keskuzkirjišt vn 2023 kül'mkus
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Tartun universitetan Pärnun kolledžan sait (parnu.ut.ee). (est.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (parnu.ee). (est.) (angl.)
- Verkkamer Pärnun portan päl, täuz' nägu estonia360.ee-saital.
| Pärnu Vikiaitas |
| Abja-Paluoja • Antsl • Elv • Haapsalu • Jigev • Jihvi • Kallaste • Karksi-Nuia • Kehr • Keil • Kilingi-Nimme • Kiviili • Kohtla-Järve • Kund • Kuressaare • Kärdl • Lihul • Loks • Maardu • Mustvee • Miizakülä • Narv • Narv-Jogensu • Otepä • Paide • Paldiski • Piltsamaa • Pilv • Pärnu • Püssi • Rakvere • Rapl • Räpin • Saue • Sillamäe • Sindi • Suure-Jaani • Tallidn • Tamsalu • Tap • Tartu • Tirv • Türi • Valg • Vil'jandi • Vihm • Viru | |
