Mine sisu juurde

Vltav

Vikipedii-späi
Vltavan bassein
Vltav Pragas

Vltav vai Vltav-jogi (čeh.: Vltava [ˈvl̩tava], saks.: Moldau [ˈmɔldaʊ̯]) om jogi Čehanmas, El'ban hura ližajogi. Se om Čehanman kaikiš pidemb jogi. Čehanman pälidn ja kaikiš suremb lidn Prag sijadase Vltavan randoil.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Jogen piduz om 430 km, basseinan pind om 28 090 km². Alištub sur'vezile, molembad nimitused libudas vanhan saksan kelen Wilth-ahwa-sanoišpäi «arktunu vezi». Joginišk sijadase Šumav-mägisel'gan (se-žo Bogemijan Mec) Mustan mägenno (čeh.: Černá hora) 1172 m ü.m.t. korktusel Saksanman Bavarijan röunanno, kus Läm' Vltav i Vilu Vltav (joginišk Bavarijas) ühthesulatas.

Nened lidnad sijadasoiš jogen randoil (mödvedhe): Česki Krumlov, Česke Budejovice, Prag (31 km, 18 sildad), Mel'nik.

Vltav lankteb El'bha Mel'nik-lidnas 155 m ü.m.t. korktusel, Mel'nikan zamk seižub sen randal.

Lipno-padosein sädab järedad vezivaradint Šumavas, toine Orlik-vezivaradim läz Pržibram-lidnad om kaikiš suremb mülün mödhe, kävutadas muugotid padoseinid tehmaha elektrust. Jogen pala sättub laivoidenlikundale, kaik om 12 šlüzad Pragan da Mel'nikan keskes.

Veziturizm om populärine jogedme Pragas da läz sidä.



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.