Bismark Otto fon

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Bismark Otto fon
saks.: Otto von Bismarck
Otto fon Bismark radon aigan, vn 1886 fotokuva
Otto fon Bismark radon aigan, vn 1886 fotokuva
radmižen toižend:

politikanmez', diplomaat, jurist

sündundan dat:

1. sulaku 1815(1815-04-01)[1][2][3][4][5]

sündundan sijaduz:

Schönhausen[d], Q28102563?, Saksi-Anhalt[d], Saksanma[6]

valdkund:

Flag of the Kingdom of Prussia (1803-1892).svg Preisi kuningriik[d]
Flag of Prussia (1892-1918).svg Prussia[d]
Flag of the German Empire.svg Germanijan imperii

kolendan dat:

30. heinku 1898(1898-07-30)[1][2][3][4][5] (83 vot)

kolendan sijaduz:

Friedrichsruh[d], Aumühle[d], Herzogtum Lauenburgi kreis[d], Schleswig-Holstein[d], Saksanma[6]

avtograf:

Otto vonBismarck Signature.svg

Commons-logo.svg Bismark Otto fon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Otto fon Bismark-ruhtinaz (vspäi 1871) (saks.: Otto von Bismarck [ˈɔtoː fɔn ˈbɪsmark]), täuz' nimi Otto Eduard Leopol'd fon Bismark-Šönhauzen, Gercog cu Lauenburg (saks.: Otto Eduard Leopold Fürst von Bismarck-Schönhausen, Herzog zu Lauenburg; sünd. 1. sulaku 1815, Šönhauzen-kund, Prussii — kol. 30. heinku 1898, Fridrihsru-usadib, Germanijan imperii) oli Germanijan imperijan ezmäine pämez' (kancler, keväz'ku 1871 — keväz'ku 1890) «raudaine kancler»-närituznimenke i Prussijan röunantagaižiden azjoiden ministr (1862−1890). Oli Evropan ühtnendoiden balansan polenpidajan politikas.

Fon Bismark openui Göttingenan universitetas, sai juristan professijad. Ühtenzoiti Germanijad planan mödhe. Kut ministr dominirui Germanijan i Evropan azjoiš. Kirjuti memurarid ičeze lähtendad erindha jäl'ghe, tomad 1 i 2 oma pästtud vl 1898, tom 3 — vl 1921.

Kancler oli nainu, Johanna fon Puttkamer (1824−1894) oli hänen üks'jäine ak vll 1847−1894, abuti mužukale tehta kar'jeran. Koume last sünduihe naimiželos: Maria-tütär (1848−1926, cu Rancau-kanzannimenke naimiželos), Gerbert-poig (1849−1904) i Vil'hel'm-poig (1852−1901).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  5. 5,0 5,1 Academy of Arts, Berlin — 1993.
  6. 6,0 6,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #11851136X // Integrated Authority File — 2012—2016.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.