Mine sisu juurde

Bismark Otto fon

Vikipedii-späi
Bismark Otto fon
saks.: Otto von Bismarck
Otto fon Bismark radon aigan, vn 1886 fotokuva
Otto fon Bismark radon aigan, vn 1886 fotokuva
nimi sündundan jäl'ghe:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

radmižen toižend:

politikanmez', diplomaat, jurist, ohvitser, kirjutai, volunteer serving one year

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

valdkund:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

tat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

mam:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

avtograf:

 Bismark Otto fon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Otto fon Bismark-ruhtinaz (vspäi 1871) (saks.: Otto von Bismarck [ˈɔtoː fɔn ˈbɪsmark]), täuz' nimi Otto Eduard Leopol'd fon Bismark-Šönhauzen, Gercog cu Lauenburg (saks.: Otto Eduard Leopold Fürst von Bismarck-Schönhausen, Herzog zu Lauenburg; sünd. 1. sulaku 1815, Šönhauzen-kund, Prussii — kol. 30. heinku 1898, Fridrihsru-usadib, Germanijan imperii) oli Germanijan imperijan ezmäine pämez' (kancler, keväz'ku 1871 — keväz'ku 1890) «raudaine kancler»-närituznimenke i Prussijan röunantagaižiden azjoiden ministr (1862−1890). Mez' oli Evropan ühtnendoiden balansan polenpidajan politikas.

Fon Bismark openui Göttingenan universitetas, sai juristan professijad. Radoi Prussijan diplomatan vll 1851−1862. Ühtenzoiti Germanijad planan mödhe. Kut ministr dominirui Germanijan i Evropan azjoiš. Arvosteli ičeze jäl'ghetulijoid i muga jätksi politišt elod. Kirjuti memurarid ičeze lähtendad erindha jäl'ghe, tomad 1 i 2 oma pästtud vl 1898, tom 3 — vl 1921.

Bismarkan aigan uz' saksalaižed-rahvaz sündui. Ezmäine kancler vahvišti Germanijan socialižen holitusen sistemad. Edel Ezmäšt mail'man sodad edestihe hänen ohjandusen aigad hüväks, panihe muštnikoid. Sen sodan jäl'ghe kritikuihe Bismarkad lähtendan demokratijan ohjandimišpäi tagut.

Kancler oli nainu, Johanna fon Puttkamer (1824−1894) oli hänen üks'jäine ak vll 1847−1894, abuti mužukale tehta kar'jeran. Koume last sünduihe naimiželos: Maria-tütär (1848−1926, cu Rancau-kanzannimenke naimiželos), Gerbert-poig (1849−1904) i Vil'hel'm-poig (1852−1901).

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Barkin K. Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  5. 5,0 5,1 Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
  6. 6,0 6,1 Frankfurter Personenlexikon — 2014.
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie
  8. 8,0 8,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #11851136X // Integrated Authority File — 2012—2016.
  9. 9,0 9,1 Pas L. v. Genealogics — 2003.