Politik

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Polemik vn 2009 büdžetan polhe Grekanman parlamentas

Politik (amuižgrek.: πολιτική politika «polisiden-lidnoiden azjad») om ristitkundan elon küzundad i aigtegod valdkundan šingoteshe sidodud, mugažo valdkundan tobmuden organoiden i valdkundmehiden töhišt. Termin om taritud Aristotel'-filosofal 4. voz'sadal EME, hän märhapani politikad kut valdkundan-polisan ohjandusen čomamaht.

Valdkundad i imperijad kazvoiba aigan mändes, i kesksidod avaroidenke territorijoidenke tarbhaičiba ohjandusen sisteman šingotest i korktad toižetumižmahtust kaičemha valdkundan ünäižust demokratijan ramuziš, Päivnouzmman imperijoiden erineden. Eziauguine politik formiruihe Amuižen Grekanman polisoiš (lidnoiš-valdkundoiš), kus ohjandamiželit oli, erazvuiččed seižused (klassad) eliba, keskitihe radonmahtoiden, čomamahtoiden i opendusen tedoid, i kus tuleban aigan elit voi sünduda. Kolonialižen politikan šingotez mäni Rimalaižes imperijas.

Politik om äisarakoine socialine näguz, kundan tuntkekahan ičtazreguliruindan instrument. Politikan erazvuiččed märhapanendad jonoštadas politižen radon polid. Politologii tedoidab politikan sferad. Politikan subjektad oma partijad i politikanmehed, kundaližed ühtelmased (oz., profühtnendad) i likundad, valdkundan rahvaz kogonaz. Valičendad oma politižen sisteman legitimižusen i sen režiman funkcioniruindan tarbhaine institut.

Toižendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Klassificiruidas politikad severziden-se alusiden mödhe:

  • ristitkundan sferas: ekonomine (büdžet-, torguind-, agrarine, arvoiden, kadroiden), socialine, tedoliž-tehnine, sodapolitik (kožundan, anastusen, imperialistine).
  • čuradused i suruz: tatanmaine politik, irdpolitik, geopolitik.
  • südäiolend i harakter: socialistine (progressivine), reakcionine, politik tedon alusel, volüntarine.
  • subjektad: mail'man kundan, valdkundan, organizacijan politik.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.