De Moin

De Moin
Des Moines
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020)	214,133 ristitud
Pind	234,92 km²
Pämez'	Konni Bösen; (viluku 2024—,; Connie Boesen)
Telefonkod	+1−515
Aigvö	tal'vel UTC−6,; kezal UTC−5

De Moin (angl.: Des Moines [dəˈmɔɪn]) om lidn AÜV:oiden keskuzpalan pohjoižes. Se om Aiov-štatan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn, Polk-ümbrikon administrativine keskuz mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1843 kut Fort De Moin-lidnuz kontroliruimha sijaližid sauk- i meskuaki-indejalaižid. Nimitihe jogen mödhe, sen nimi znamoičeb «manahad» francijan kelel (Des Moines [demwan]). Lidnuz oli oficialižeks vhesai 1846, konz sirtihe indejalaižid toižhe štatha^[1]. Lidnan šingotez jätksi, i se sai siti-statusad vn 1851 22. sügüz'kud. Vl 1857 lühetihe lidnan nimed da kätihe nügüdläižeks, i panihe štatan pälidnaks vajehtamha Aiov-lidnad.

De Moin šingotase valdkundan varmituzstatjoiden kompanijoil i finansižil holitišil (Wells Fargo-kompanijan alajaguz 13,5 tuhanke radnikoid, Principal Financial Group-kompanijan päfater, Nationwide Mutual Insurance Company), tervhudenkaičendal (UnityPoint Health, MercyOne), maižanduzholitišiden suriden kompanijoiden palakundoil (mašinoiden John Deere, heretusiden da semniden Corteva). Kompjuterkompanijoiden datakeskused oma saudud lidnan ümbrištos.

Geografijan andmused

Lidn sijadase štatan keskuzpalan suves. Ühthine pind om 234,92 km², sidä kesken kuivma 228,38 km², vezi otab 6,54 nellikkilometrad.

Klimat om ven kontinentaline neps, päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +22,3..+24,4 C°, tal'vkun-uhokun −2,4..−5,4 C°. Ekstremumad oma −34 C° (viluku) i +43 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (uhoku). Ei olele haloid kezakus-elokus. Paneb sadegid 928 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (133..134 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (27..40 mm kus). Paneb lunt 93 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..75 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan suim kogoneb seičemes ühtnijaspäi: üksin ezitajan lidnan nelläs rajonaspäi, valitud kaikil lidnalaižil kaks' ezitajad i mer. Vl 2004 taritihe ühtištada lidnan da Polk-ümbrikon tobmut (ezimeletadud suiman 15 ühtnijoidenke) i pučihe, no sid'päi lidnan i ümbrikon erased-se programad oma ühthižed.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of Des Moines). Kaik lidnalaižed valitas händast nelläks vodeks, strokuiden lugu ei ole röunatud. Edeližed merad oma Frenk Kouni (Frank Cownie, viluku 2004 — viluku 2024), Preston Deniels (Preston Daniels, kül'mku 1997 — viluku 2004).

Eläjad

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 203 433 ristitud, vn 2020 — 214 133 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 208 982 eläjad vl 1960 i om nügüd'. Kaik 890 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2020).

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vaiše, 2020): evropalaižed — 61,0 % (ispanijalaižidenke 64,5 %), latinoamerikalaižed i ispanijalaižed — 15,6 %, afroamerikalaižed — 11,7 %, azijalaižed — 6,8 %, indejalaižed — 0,7 %, tün'valdmerimalaižed — 0,1 %, segoitadud augotižlibundanke — 6,6 %.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Om saudud äi erigoittud tehuzid jaugnikoiden täht päličmänendsildoidenke, niiden läz kut kilometrad oma kaitud ümbrišton valatoitusespäi.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline De Moin-lendimport^[2] (DSM / KDSM, 3,1 mln passažiroid vl 2023) sijadase kahesas kilometras suvipäivlaskmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden kaikihe surihe lidnoihe.

Galerei

Lidnan municipaline sauvuz (2006)
Polk-ümbrikon justicijan keskuz (2022)
Pühän Pavlan kafedraline päjumalanpert', vn 2022 nägu (anglikanine, letihe vll 1883−1885)
Ph. Amvrosii Milanalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2022 nägu (katoline, om saudud vll 1890−1891)
Skul'pturoiden Pappadžon-puišt azjaližes rajonas vl 2011, De Moinan keskuzpala. Se om lidnan čomamahtoiden festivalin sijaduseks koumeks päiväks kezakun lopus
Privatižen Dreikan universitetan Opperman Hall Oiktusen školas (2007)
De Moinan čomamahtoiden keskuz (2008)
De Moinan keskuzkirjišt (2012)
Wells Fargo Arena vn 2005 heinkus (om saudud vll 2002−2005)
Rahvahidenkeskeižen De Moin-lendimportan terminal vl 2008

Homaičendad

↑ Schoen, Christopher M.; W.E. Whittaker, K.E.M. Gourley (2009). «Fort Des Moines No. 2, 1843−1846». // William E. Whittaker. Frontier Forts of Iowa: Indians, Traders, and Soldiers, 1682−1862 (Aiovan röunlidnused: indejalaižed, torgovanad i sodamehed). Iowa City: University of Iowa Press, 2009. — Lpp. 161−177. (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeižen De Moin-lendimportan sait (desmoinesinternationalairport.com). (angl.)

Irdkosketused

De Moin-lidnan sait (dmgov.org). (angl.)

De Moin Vikiaitas

[1] Schoen, Christopher M.; W.E. Whittaker, K.E.M. Gourley (2009). «Fort Des Moines No. 2, 1843−1846». // William E. Whittaker. Frontier Forts of Iowa: Indians, Traders, and Soldiers, 1682−1862 (Aiovan röunlidnused: indejalaižed, torgovanad i sodamehed). Iowa City: University of Iowa Press, 2009. — Lpp. 161−177. (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeižen De Moin-lendimportan sait (desmoinesinternationalairport.com). (angl.)

[1]

[2]