Heinäntego

Vikipedii-späi
Heinarz' katusenke.

Heinäntego om heinän nitand kuimha, kuivan heinän varhapanend. Sija, kus tehtas sidä, nimitase heinmaikš (heiničmaikš, nituikš).

Heinäntegoho sidotud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada tekst]

Instrumentad heinäntegon täht[vajehta | vajehtada tekst]

Radoiden järgenduz[vajehta | vajehtada tekst]

Zavottas nitta päidusen aigan kastetme. Heinäd nittas rivil, ani sen jäl'ghe heittas niid — vidodas haravoiden varzil heredambaižen kuivatesen täht. Tehtas mugoižid rohkotandoid kogonaižen päivän päiväižen räkištajiš sädegiš. Ehtal haravoidas rohkotadud da kuivan polhe heinäd satlainhil, toižin sanoin — pit'kil grädoil, a sid' niišpäi pandas satoid (toižikš korktoid kogoid). Toižel päiväl kastken lähtandan jäl'ghe nenid lämptunuzid satoid levitadas ümbri (kodvotadas), a edel ehtad keratas satoihe möst, kegoihe da sabroihe. Pidadas mugošt satusen järgendust poudan aigan. Kuiži pil'vestub da paneškandeb sadegid, ka se jügendab heinäntegod. Pil'viden nähten napridas panda vihandad heinäd satoihe rigehtusi. Tuleb hüvä sä — satoid levitadas, käroutas heinäd sen täudhe kuivateshesai.

Küllästoitai longi tehtas tradicionižen blödiden keradusenke. Heinäntegon täht ottas heitajid vezinäl'gad jomid.

Heinhä sidotud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Hein ei hebonno kävele.
  • Siloi om aigad heinäd toda, konz lehm om kolnu.
  • Sä heinäd paneb.

Ozoitez[vajehta | vajehtada tekst]

Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.