Jäl'caine

Vikipedii-späi
Järgeline jäl'caine
Järgeline jäl'caine
Jäl'caine
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Pal'csuugaižed kalad (Actinopterygii)
Heimkund: Karpanvuiččed (Cypriniformes)
Sugukund: Karpižed (Cyprinidae)
Heim: Jäl'caižed (Leuciscus)
Erik: Järgeline jäl'caine
Latinankel'ne nimi
Leuciscus leuciscus (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 163580
NCBI 58325

Järgeline jäl'caine (latin.: Leuciscus leuciscus), evropalaine jäl'caine vai muite jäl'caine, om reskveden kalan erik. Mülütadas Karpižed-sugukundha.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Levigandmižavaruz om Evrazijan pohjoižpala: Evrop pohjoižhe Al'pilpäi da Pohjoine Azii, putub Sibirin i Kirgizstanan jogiš. Voib lähtta reskvedenke Baltijan meren päivnouzmha. Om püduzkalaks Sibiriš.

Kala ujub peniš jogiš puhthanke vedenke i vitkonke joksmusenke, mugažo järviš niil jogil. Navedib kovad letkesišt vai kivišt pohjad.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hibj om ahtištadud kül'gišpäi vähän, 15 sm pitte, oleleb 40 santimetrhasai, ühten kilogramman vedutte da sen vähemba. Sel'g om taivazmaiž-hahk, pök om hobedaiž-vauktan mujun. Suugad oma hahkad pakuižen ližamujunke, niiden augotižlud oma muzavamb kaiken. Händanalaine suug om hangonvuitte. Pä om kaid, su om penehk.

Kändase kožujaks äikerdoičendan täht koumevoččen, sil aigal jäl'caižen hibj oleskeleb 11..14 sm pitte. Kudondaig tuleb keväz'kun lopuspäi semendkuhusai. Eläb 16 vodhesai.

Söte[vajehta | vajehtada tekst]

Jäl'caine sötlese planktonal, madoil, koskhaižil, lipkaižil, kärbhaižil, vezikazmusištol.

Kala otab sömäks surel tahtol leibäd (aganoikast-ki), tahtast, neniden tähkheiniden villäd: šon, kagr, kukuruz. Söb lujauhod i räkištadud luid mugažo.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]