Mine sisu juurde

Kärehein

Vikipedii-späi
Kärehein / Kertihein
Kärehein
Evropine kärehein (Cuscuta europaea)
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Paslönänikoižed (Solanales)
Sugukund: Junaiženvuiččed (Convolvulaceae)
Heim: Kärehein
Latinankel'ne nimi
Cūscuta L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 30710
NCBI 4128

Kärehein vai Kertihein (latin.: Cuscuta) om parazitirujiden kazmusiden heim. Kogoneb läz 170 erikospäi, kaik oma rujoheinäd-parazitad. Mülütadas Junaiženvuiččed-sugukundha.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kazmuz eläb jurita i läz lehtesita. Seikh om nitinvuitte vai rihmanvuitte, pakuižen vai rusttan polhe.

Änikod oma 2..7 mm surtte, oleldas vauktan, ruskedvauvhan vai vihandan mujun. Änikuz om šurunvuitte. Üks' änik andab nell' semnid. Semned voidas idüda kahesas-kümnes vodes, rohkud idüdas teravamb.

Kärehein kertase ümbri tošt kazmust, juritab gaustorijoid sen kudeheze i sötlese südäivedel. Löudab sättujad alištusele kazmust hajun mödhe. Nened kazmused oma sättujad: sötmižheinäd, pud, penzhad, maplodud, arbuzkazmused, kartohk, pölvaz. Rujohein murendab kazmusen metabolizmad i kucub sen vällendust pölištushesai.

Rujoheinän heitandan märad: kazmusiden karantin, semendvajehtusen sisteman kävutand, maižanduzkazmusiden kaičendan abutusiden otand, läžujiden kazmusiden likvidacii.

Valitud erikod

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Löutihe 36 erikod enččen NSTÜ:n territorijal (19 — Kazahstanas). Kaik om läz 170 erikod. Erased niišpäi:

  • Cuscuta campestris — Pöudkärehein
  • Cuscuta epilinum — Pölvhaine kärehein
  • Cuscuta europaea — Evropine kärehein
  • Cuscuta japonica — Japonine kärehein
  • Cuscuta kurdica — Kurdaine kärehein
  • Cuscuta lehmanniana — Lemanan kärehein
  • Cuscuta occidentalis — Päivlaskmaine kärehein