Kärehein
| Kärehein / Kertihein | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Evropine kärehein (Cuscuta europaea) | ||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Cūscuta L., 1753 | ||||||||||||
|
Kärehein vai Kertihein (latin.: Cuscuta) om parazitirujiden kazmusiden heim. Kogoneb läz 170 erikospäi, kaik oma rujoheinäd-parazitad. Mülütadas Junaiženvuiččed-sugukundha.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada lähte]
Kazmuz eläb jurita i läz lehtesita. Seikh om nitinvuitte vai rihmanvuitte, pakuižen vai rusttan polhe.
Änikod oma 2..7 mm surtte, oleldas vauktan, ruskedvauvhan vai vihandan mujun. Änikuz om šurunvuitte. Üks' änik andab nell' semnid. Semned voidas idüda kahesas-kümnes vodes, rohkud idüdas teravamb.
Pahuz[vajehta | vajehtada lähte]
Kärehein kertase ümbri tošt kazmust, juritab gaustorijoid sen kudeheze i sötlese südäivedel. Löudab sättujad alištusele kazmust hajun mödhe. Nened kazmused oma sättujad: sötmižheinäd, pud, penzhad, maplodud, arbuzkazmused, kartohk, pölvaz. Rujohein murendab kazmusen metabolizmad i kucub sen vällendust pölištushesai.
Rujoheinän heitandan märad: kazmusiden karantin, semendvajehtusen sisteman kävutand, maižanduzkazmusiden kaičendan abutusiden otand, läžujiden kazmusiden likvidacii.
Valitud erikod[vajehta | vajehtada lähte]
Löutihe 36 erikod enččen NSTÜ:n territorijal (19 — Kazahstanas). Kaik om läz 170 erikod. Erased niišpäi:
- Cuscuta campestris — Pöudkärehein
- Cuscuta epilinum — Pölvhaine kärehein
- Cuscuta europaea — Evropine kärehein
- Cuscuta japonica — Japonine kärehein
- Cuscuta kurdica — Kurdaine kärehein
- Cuscuta lehmanniana — Lemanan kärehein
- Cuscuta occidentalis — Päivlaskmaine kärehein
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
 |
Kärehein Vikiaitas |