Karg

Vikipedii-späi
Kadril'. Video om 42 sekundad hätkte.

Karg om hibjan ritmižed i ozutajad likundad, pandas niid märitud kompozicijaks i edestadas muzikanke päpaloin. Üks' kaikiš amuižembiš čomamahtoišpäi.

Kargaidai mez' om kargnik. Kargun tedo om horeografii. Znamoičijad oma kargun likundoiden tehmižen mastaruz, hibjan valdoičendan mahtuz, žestikuläcii, eriližešti käziden.

Kargun kuvandoičendmahtused oma garmonižed likundad i pozad, plastik i mimik, dinamik («likundoiden maihutuzkeskustan i kingitamižen varjiruind»), likundan temp i ritm, pirdandkuva avarudes i kompozicii, kostüm da rekvizit.

Toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

Pätoižendad: istorine, ritualine, klassine i harakterine kargud, rahvahankarg, balkarg (sidä kesken sportivine). Nügüd'aigaine karg: joudjaline, modern, džaz-karg, sving-karg, kontaktine improvizacii.

Kargun žanrad: balet, flamenko, tango, step, socialine karg, irdoiden karg, inklüzivine karg, päivnouzmaine karg.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Kargun čomamaht tuli istorijanedeližes kundaspäi, kuvastab ristitun tarbhaižust ozutada toižile ičeze ihastust vai palahtelendad hibjan abul. Amuižes mirus znamoitihe karguil läz kaikid znamasižid aigtegoid: sündund, surm, soda, uden vejan valičend, läžujan spravitand. Ozutihe karglikundoil loičendoid vihmha, päiväižen vauktushe, kazvateližhe maha, kaičendha i armahtushe näht.

Kargun pa:d (franc.: pas «hašk») libuihe ristitun likundoiden päižiš formišpäi: kävund, joksend, hüpked i hüpähtused, bringandad, libestamižed, käroudused, köläidused.

Joga rahvaz formirui ičeze sidodud karghu veroid. Erind sündui rahvahankarguiš, edestihe toižid karguid ičeleze (elämižolemižkargud), toižid verhiden ristituiden edes (laval i kul'tižed). Aigan mändes elämižolemižkargud saiba erindoid külätahondas i lidnoiš. Jäl'gmäižiden šingotesenke erigoitihe tanhaližid karguid, balkarguid i salonkarguid, ned kändihe Evropan baletan aluseks.

Amuižen Päivnouzmman i antikaigan kargčomamaht valatoiti lujas Evropan kargkul'turad, niiden kesken amuižegiptižed i amuižgrekižed pühäčud, Assirijan religiozižed praznuičendad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.