Onlain-vajehnik

Vikipedii-späi

Onlain-vajehnikelektronine vajehnik, kudamb om sijatud Internetas. Onlain-vajehnikad tegesoiš populärižikš teravas. Äjad ecmižportalad (yandex.ru, rambler.ru, mail.ru) sijatas niid ičelaze.

Venämas om 3 onlain-vajehnikoiden variantad: avtorižed vajehnikad, kudambad sättudas ičeze bumagvariantoile kogonaz, piratan vajehnikad, kudambad oma sadud avtorižiden bumagvajehnikoiden skaniruindan turbiš i publikoitud avtoroiktusid pidmata, i segoitadud versijad, konz aluses venudas kut avtorižed, muga piratan-ki vajehnikad.

Ozutesed[vajehta | vajehtada tekst]

  • VikiVajehnikVikimedijan fondan äikel'ne projekt. Sinnä oma grammatine, etimologine da sel'gitezvajehnikad, tezaurus enamb mi 150 kelen täht.
  • Lingvo — Lingvo-vajehnik om «Русский язык-Медиа», «РУССО», «ABBYY Press» — pästandkodiden bumagvajehnikoiden tarkoiged kopii. Se om maksutoi i sättui internetas lingvo.abbyyonline.com-adresadme. Andab sanoiden i stabiližiden virkehiden kändust anglijan, germanijan, francijan, italijan, ispanijan, ukrainan, latinan kelišpäi venäkel'he i tagaze. Päiči ühthižes vajehnikas, oma avaitud medicinan, tehnikan, marketingan i toižiden jagusiden temoiden tematižed vajehnikad.
  • «Мультитран» — sistem kändajiden täht, kudambad kätas venän, anglijan, germanijan, francijan, italijan, ispanijan, alaman, latvijan, estin da japonijan kelišpäi. Mülüb läz vit millionad terminoid i andab voimust morfologižen i frazižen ecmižen täht. Mugažo voib ectä kirjamišton mödhe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.