Basketbol

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Puzumäčvänd)
Basketbollavut
Basketbolmäč

Basketbol (anglijan kelen basket- «puzu» i ball- «mäč» sanoišpäi) vai Puzumäčvänd om jouksportansugu, mäčvänd, konz tactas mäčud käzil vastustajan «puzuhu» (renghaze verkonke).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Amerikaižen kolledžan Džeims Neismit-opendai tegi melel vändod vn 1891 lopus vedatamha openikoiden tarkust mihe-se toižhe gimnastikan ližaks. Aigan mändes vänd leviganzi AÜV:oidme i sai kaikiš surembad šingotest siš. Regulärižed Evropan basketbolčempionatad oleldas vspäi 1935; klubiden voibuižed oma Evroühtnend, Evrokupk i FIBA:n kucundan kupk. Sportansugu mülüb Olimpižihe vändoihe vspäi 1936. Mail'man basketbolčempionat vedase mehiden keskes vspäi 1950, naižiden keskes — vspäi 1953. Tarbhaižed sportkalud oma basketbollavut i basketbolmäč.

Mail'man basketbolan päorganizacii om Rahvahidenkeskeine basketbolfederacii (franc.: Fédération Internationale de Basketball, FIBA) päfateranke Ženevas, om olmas vspäi 1932. Se ühtenzoitab kaikid nacionaližid basketbolfederacijoid, märičeb vändon šingotesen päčuradusid. Professionaližen basketbolan kaikiš znamasižemb organizacii om Nacionaline basketbolassociacii (angl.: National Basketball Association, NBA), se om Pohjoižamerikan mez'basketbolühtnend i om sätud vl 1946, päfater sijadase Nju Jorkas.

Ohjandimed[vajehta | vajehtada tekst]

Kaks' joukud vätas, kaikutte kogoneb vides ühtnijaspäi, voib vajehtada vändajid röunatusita. Vänd zavodiše «ridasižes mäčuspäi» lavuden keskuses. Joga joukun met om tacta mäčud vastustajan renghaze verkonke («puzuhu») i telustada toižele joukule otta mäčud da tacta sidä ičeze puzuhu. Renghan korktuz om 3,05 metrad lavudespäi (10 futad). Standartine basketbollavut om 28 x 15 m surtte, zalan korktuz pidab olba 7 metrad vai sen enamba. Vändon hätkeližuz om nell' kümneminutašt pordod (12 minutad NBA:s), aig lugese vaiše konz mäč om vändos. Rat'kaigad pordoiden keskes oma kaks', sid' vižtoštkümne, i lopuks kaks' minutad.

Mäčun järgeline tacind ozaidusenke renghaze lugese kahteks punktaks. Ku oiged tacind om tehtud edahaižen jonon tagapäi, ka koumeks punktaks. Puttud puzhu štraftacind om üks' punkt.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.