Mine sisu juurde

Sagarm

Vikipedii-späi
Sagarm
Sagarm
Sagarm
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Lihansöjad (Carnivora)
Sugukund: Nädanvuiččed (Mustelidae)
Heim: Sagarmod (Lutra)
Erik: Sagarm
Latinankel'ne nimi
Lutra lutra (Linnaeus, 1758)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 621916
NCBI 9657

Sagarm (dial. mugažo Sagarv, latin.: Lutra lutra) om lihansöi pol'vezine živat, mülütadas Nädanvuiččed-sugukundha.

Erikon živatad elädas kaikedme Evrazijadme päiči kuivanuziš da lujas viluiš maiš, mugažo Afrikan pohjoižes.

Sagarm eläb mecjogiš kalanke tobjimalaz vai järviš da uitoiš. Voib vastata mererandal. Navedib sijid bongoidenke, heredanke jädumatomanke joksmusenke i lomunke otmaha peitsijikš da kaivamha uruid.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Se om järed živat pitkänke notkanke hibjanke, siled formal. Täuz'kaznu hibj om 55..95 sm pitte, händan piduz 26..55 sm, 6..10 kg vedutte. Käbälod oma lühüdad nahkudenke, händ om lihasikaz i kaugedkarvaine[1]. Karvan üläh om kauged, muzabur sel'gal, vauvaz da hobedakaz alahan. Alakarv om tihed pehmed, se kaičeb živatad viluspäi da märktundaspäi. Hibjan form abutab ujuda čuklos, čukloiteldas vedhe i jäda veden al kahthe minuthasai.

Sagarvod elädas ühtelaz, survasoiš vedes kevädel (keväz'ku-sulaku) vai vodes läbi ku klimat sättub (Sur' Britanii). Oleldas kohtukahikš 63 päiväd, sündutadas kaht..nelläd poigašt kerdan. Oleldas täuz'kaznuzikš elon kahtendel-koumandel vodel.

Tegeb pezoid karoiš vai kištos, heinžomas. Tulend mapezha sijadase vedes. Üks' sagarm sötlese 2..18 kilometras jogentarhaspäi i 100 m randaspäi kuivmaha kezaaigan. Tal'vel kalaidab söndan ecmäs, matkadab vezijagandoiš päliči, voib mända 15..20 kilometrad päiväs lumedme da jädme, laskese pucul pautkedme. Söb kalad, jogimollüskid, kezal mugažo nühtajid, löcuid da šihlikoid, mecadab küukid da sorzoid sijidme.

Kävutand ižanduses

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Ottas kävutamižhe nahkad alakarvanke, se om käbed da varmed, kulumatoi aigan mändes. Mectuz da pesticidad poletas sagarmon lugumärad, i panihe živatad erikoiden Rusttaha kirjaha Venäman erasiš tihedašti elänzoittud regioniš.

  1. Sidorovič V. Je. Норки, выдра, ласка и другие куньи (Hähkad, sagarm, lasicaine da toižed nädanvuiččed). — Minsk: Uradžai, 1995. — 256 lp. — Lp. 19. (ven.) ISBN 985-04-0134-6.