Ahtisaari Martti

Vikipedii-späi
Ahtisaari Martti
suom.: Martti Ahtisaari
Martti Ahtisaari vn 2012 sulakus
Martti Ahtisaari vn 2012 sulakus
nimi sündundan jäl'ghe:

suom.: Martti Oiva Kalevi Ahtisaari

radmižen toižend:

politikanmez', diplomaat, opendai

sündundan dat:

23. kezaku 1937(1937-06-23)[1][2][3][4][5][6][7]

sündundan sijaduz:

Viipur, Suomenma[2][5]

valdkund:

 Suomenma

kolendan dat:

16. reduku 2023(2023-10-16)[8][9] (86 vot)

kolendan sijaduz:

Hel'sinki, Suomenma[9]

avtograf:

 Ahtisaari Martti VikiAitas

Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (mugažo suomen kelel; sünd. 23. kezaku 1937, Viipur, Suomenma, nüg. Venäman Leningradan agjas — kol. 16. reduku 2023 Hel'sinkiš, Suomenma) oli Suomenman politikanmez'. Hän radoi Suomenman kümnenden lugul prezidentan vozil 1994−2000.

Mez' oli vn 2008 Nobelän premijan kožundas laureatan.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Martti oli sündnu Viipurha, suomalaižen oficeran kanzha norvegiženke augotižlibundanke. Tal'vsodan aigan pereh sirdi Kuopioho, vl 1952 — Ouluhu. Politikanmez' oli Oulun universitetan pastnikan (1959), openui sen pedagogižes palakundas.

Vspäi 1965 Ahtisaari oli Suomenman röunantagaižiden azjoiden ministrusen radnikaks. Mez' radoi valdkundan sur'oigenuden Tanzanijas (1973−1976), vll 1975−1976 mugažo Zambijas, Somališ i Mozambikas ühten aigan. Vll 1977−1981 — ÜRO:n Päsekretarin eriline ezitai Namibijas, abuti vaumita sen ripmatomut. Vspäi 1978 mez' radoi ÜRO:n päfateras (Nju Jork), oti erazvuiččid radinsijid siš.

Vl 1993 Ahtisaari ühtni valdkundan Social-demokratižhe partijha. Vajehti Mauno Koivistod prezidentan radnikusel. Kändihe ezmäižeks Suomenman prezidentaks, kudambad valitihe kaiken rahvahan änestusel (oiktoil valičendoil). Hänen strokun aigan Suomenma kändihe EÜ:n ühtnijan (1995). Tarja Halonen radoi prezidentan Ahtisaarin jäl'ghe.

Prezidentan strokun jäl'ghe Martti jätksi radod ÜRO:n organoiš.

Personaline elo[vajehta | vajehtada tekst]

Mez' oli naižiš vspäi 1968, Eeva Ahtisaari (neiččel Hyvärinen, sünd. 1936) om hänen ak. Üks'jäine Marko-poig om sündnu naimiželos vl 1969.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Deutsche Nationalbibliothek Record #119285290 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Martti Oiva Ahtisaari / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  3. Prabook — 2018.
  4. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  5. 5,0 5,1 Martti Ahtisaari
  6. Martti AhtisaariSLS.
  7. Who's who(untranslated), 1849. — ISSN 0083-937X
  8. Presidentti Martti Ahtisaari on kuollutYle.
  9. 9,0 9,1 President Martti Ahtisaari 1937–2023 — 2023.