Andad

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Andad kontinentan reljefan kartal.
Andad pidust' Argentinan da Čilin röunad.

Andad, Andiden Kordiljerad (isp. Andes, Cordillera de los Andes) om kaikiš pit'kemb (9000 km) da üks' kaikiš korktembišpäi (Akonkagua-mägi, 6962 m) mägisistemišpäi Man päl. Se kantoičeb kaiked Suviamerikad päivlaskmal da pohjoižel; Kordiljeriden suvipala. Andad oma 500 km levette erasiš sijiš. Keskmäižed Andad (18°-20° s.l.) oma kaikiš levedamb (750 km). Keskkorktuz om läz 4 tuhad metrid.

Andad oma järedaks valdmeridenkeskeižeks vezierigoitimeks. Tünen valdmeren basseinan joged (ned oma lühüdad tobjimalaz) jokseba Andiden päivlaskmaspäi. Atlantižen valdmeren basseinan joged jokseba Andiden päivnouzmaspäi. Ned oma pit'kad joged: iče Amazonk da sen äiluguižed ližajoged, a mugažo Orinokon, Paragvajan, Paranan ližajoged, Magdalen-jogi da Patagonijan joged.

Andad oma kaikiš tarbhaižemb klimatine barjer Suviamerikas. Mäged seižuba 5 klimatižil vöil (ekvatorialine, subekvatorialine, tropine, subtropine da ven). Andiden päivlaskmaižiden (sattud tulleile) da päivnouzmaižiden (tulleitomad) pautked nepstuba ani erazvuiččikš.

Andid alajagadas koumhe päižihe regionihe reljefan da toižiden londusen erinendoiden mödhe — Pohjoižed Andad, Keskmäižed Andad da Suviandad.

Andad oigendase läbi Suviamerikan seičemen valdkundan territorijas — Venesuel, Kolumbii, Ekvador, Peru, Bolivii, Čili da Argentin.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Tedomehiden ühthižmel' om mugoine: nimi om sündnu kečuan kelen anti-sanaspäi («päivnouzm»), kuti kečuan sanas Antisuju («päivnouzmaine region»)[1]Inkiden imperijan üks' nelliden regioniden nimi, hot' oma toižed mel'pideged-ki. «Cordillera» ispanijaks znamoičeb «mägisel'g».

Italižen Džovanni Anello Oliva-istorijantedajan (v. 1631) andmusiden mödhe, anastajad-evropalaižed nimitiba ezmäižikš «Andikš, vai kordiljerikš» («Andes, o cordilleras») vaiše päivnouzmaižen mägisel'gan, a päivlaskmaižen mägisel'gan hö nimitiba «sjerraks» («sierra»)[2]

Geologii da reljef[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Gumbol'dtan mägioc (Venesuel).
Illimani-mägi Keskmäižiš Andiš (Bolivii).

Andad oma udessündutadud mäged. Uded libundad sädiba niid Andiden (Kordiljeriden) poimukahan geosinklinaližen vönen sijas. Andiden formiruindan zavodind oli juranpordol. Tektonižed likundad seismižen da vulkanižen aktivižusenke oleskeleba nügüdläižen aigan-ki.

Mujumetalloiden kivendoid om äi Andiš (antimonii, arsen, cink, hahktin, molibden, tin, vas'k, vismut, vanadii, vol'fram).

Andad kogoneba 4 paralleližiš mägisel'gišpäi (ned sijadase meridianidme ičeze enambištol): Andiden Randhižed Kordiljerad, Andiden Päivlaskmaižed Kordiljerad, Andiden Keskmäižed Kordiljerad da Andiden Päivnouzmaižed Kordiljerad. Mägitazangištod, platod (Pun, Al'tiplano) da alangod venuba niiden keskes, kaikiš surembad niišpäi oma Perus da Bolivijas.

Antarktižen pol'saren mäged jätktaba Andid Dreikan sal'men taga.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Teofilo Laime Ajacopa. Diccionario Bilingüe Iskay simipi yuyayk'ancha. La Paz, 2007. (Kečua-Ispanine vajehnik).
  2. Juan Anello Oliva. Historia del Reino y provincias del Perú (1631).

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.