Venesuel

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund
República Bolivariana de Venezuela
 Flag
Flag of Venezuela.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Venezuela.svg
Pälidn Karakas
Eläjiden lugu (2014) 28,868,486[1] ristitud
Pind 912,050 km²
Bolivaralaine Venesuelan TazovaldkundRepública Bolivariana de Venezuela
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Nikolas Maduro
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt venesuelan bolivar (bolivar fuerte) (VEF) (Bs, BsF)
Internet-domen .ve
Telefonkod +58
Aigvö UTC-4:30

Venesuel (isp.: Venezuela), täuz' oficialine nimituz — Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund (isp.: República Bolivariana de Venezuela) om valdkund Suviamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Karakas.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1811 heinkun 5. päivän Venesuel tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.

Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii[2] (26nz' lugul) om väges vl 1999 tal'vkus 20. päiväspäi (vozil 2006 da 2009 vajehtusidenke). Se oli vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 tal'vkun 15. päivän (71,78%).

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Venesuelan topografine kart.

Venesuel om mavaldkundröunoiš Gajananke päivnouzmas (röunan piduz — 789 km), Brazilijanke suves (2137 km) da Kolumbijanke päivlaskmas (2341 km). Ühthine röunoiden piduz — 5267 km. Venesuelan pohjoižed randad lainištab Kariban meri. Randanpird — 2800 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Bolivar-mägenoc, 5007 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad — kivivoi (1nz' sija mail'mas), londuseline gaz, raudkivend, kuld, almazad, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Miraflores-pert'kulu om Venesuelan prezidentan da ohjastusen radsija Karakasas.

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast 6 vodeks, strokuiden lugu om röunatoi. Konstitucii sab prezidentale sätta vai heitta ministrusid.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (isp. Asamblea Nacional). Se kogoneb 167 ühtnijad (isp. diputados), heiden kesken 161 — kaik rahvaz valičeb, 3 — štatoiden suimišpäi, 3 — sijaližiden indejalaižiden täht. Valdatusiden strok om 5 vot.

Nügüdläine Venesuelan prezident om Nikolas Maduro; viceprezident om Horhe Arreasa.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Venesuelan administrativiž-territorialine jagand.

Venesuel alajagase 23 štatha (isp.: estados), 1 pälidnaižhe federaližhe ümbrikho (isp. Distrito Capital) da 1 federaližhe territorijha (kaik Venesuelan sared Kariban merel, mülüdas formaližikš Pohjoižamerikha).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Venesuelas elädas venesuelalaižed.

Valdkundan 85% ristitud oma lidnoiden eläjad. Toižed sured lidnad (vl 2013[3], surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Marakaibo, Valensii, Barkisimeto, Marakai, Sjudad Guajan, San Kristobal'; enamba 500 tuh. ristitud — Maturin. Vl 2013 kaik oli 73 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2012 Venesuelan päeksport oli kivivoi (93%); toine eksport — raudkivend (1%), alüminii, himižed substancijad, maižandusen produktad.

Valdkundan päühtnikad torguindas oma AÜV (kaiken eksportan dai importan nelländez), Kitai.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Venesuelan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Venesuelan Konstitucii 2009 Vikipurtkes.
  3. Consejo Nacional Electoral: Circunscripciones Electorales con datos de población al 31.07.2013 según el INE. — Venesuelan Statistikan Nacionaline Institut (cne.gob.ve). (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel