Surinam

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Surinaman Tazovaldkund
Republiek Suriname
 Flag
Flag of Suriname.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Suriname.svg
Pälidn Paramaribo
Eläjiden lugu (2012) 541,638 [1] ristitud
Pind 163,820 km²
Surinaman TazovaldkundRepubliek Suriname
Kel' alaman
Valdkundan pämez' Dezi Bauterse
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, induizm, islam
Valüt surinaman dollar (SRD)
Internet-domen .sr
Telefonkod +597
Aigvö UTC-3

Surinam, täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund (alaman keleks: Republiek Suriname), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan nimi voi sünduda indejižes «Surinen»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen Taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan[2].

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vn 1975 kül'mkun 25. päivän Surinam tedištoiti ripmatomudes Alamaišpäi. Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 1987 sügüz'kun 30. päivän.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Surinaman topografine kart.

Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan päl[3]. Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe, kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba 300 km mererandpolespäi man südäimehe. Sur' Brokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, sidä tegihe varatoitmaha energijal alüminijantegimid.

Ekvatorialine klimat om räk da neps. Relätivine nepsuz om 80...90%, lämuz — +26°C ± 2...5° kaiken voden aigan.

Londuseližed päresursad — boksitad, kivivoi, kuld, mec; toižed — kala, kaolin.

Tobmuz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Surinaman prezidentan pert'kulu, Paramaribo.

Surinam om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen pämeheks, parlamentan kaks' koumandest ühtnijad valitas händast 5 vodeks (toižiden strokuiden lugu om röunatoi). Vs 2010 elokuspäi Dezi Bauterse om prezidentaks, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Varaprezidentad mugažo parlamentan ühtnijad valitas 5 vodeks, no äniden polel. Ministrištos om 16 ministrad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (alam. De Nationale Assemblée) 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid 5 vodeks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand.

Surinam alajagase 10 ümbrikho (alam. district), a ned — 62 eländtahoze (alaman keleks: ressort).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Surinamas elädas surinamalaižed.

Enamba 90% ristituid eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.

Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristitud, 2012[4], surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Surinaman päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Census statistieken 2012. — Statistics-suriname.org. (alam.)
  2. Suriname. //The New Encyclopædia Britannica, Vol. 5. Edition 15. Encyclopaedia Britannica, 2002. Lp. 547.
  3. Julianan mägi, Surinam. — Peakbagger.com.
  4. Surinaman ristitišton lugud. — World-gazetteer.com.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel