Tullei

Vikipedii-späi
«Pud torokan aigan»-voikuva (angl.: Trees in Stormy Weather), sädi alamalaine Piter Klüiver-pirdai (1816−1900).
Tullein aigan

Tullei vai Döl om erazvuiččiden gazoiden valuiden likund, puhub gorizontaližhe čuradushe atmosferas. Mal se om il'man valud, todas sän vajehtusid i levitadas sadegid, märitas metril sekundpigudes paksumba kaiked.

Tulleid erinesoiš vägen mödhe: brizaspäi uraganhasai. Klassificiruidas masštaban, hätkeližusen (torokoikaz tullei, briz, fön, musson, passat), čuradusen i augotižlibundan mödhe mugažo. Kaikenaigaižed kovad tulleid voidas veda travijoihe valatoitusihe ümbrištos (erozijad i m. e.). Lühüdaigaine kova tullei voib mureta ristitun sauvusid.

Ristitun ižanduz kävutab tullein energijad, elektrostancijad-tulleifermad sätas elektrust pahoita čudegita. Enččel levitadud avaros purehlaivad i tulleimellicad radoiba tullein abul, nügüd' il'mšurud i jahtad ottas kävutamižhe tullein väged. Tullei abutab levitada kazmusiden semnid.

Tulleihe sidodud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada tekst]

  • Lendandtulleiloptuh-läžund.
  • Muiged tullei — tullei vilunke.
  • Tulleikibu — läžund tullein rahkoišpäi.
  • Tulleipeza — kuhmun toižend pus.

Tulleihe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Dölota koivuine ei koiverdelde.
  • Koir nutab, tullei kandab.
  • Kuna döl, sinnä i mel'.
  • Pohjoižtulleiš eile lämäd, emindamas eile mamad.
  • Päivnouzm ei heita tullein puhundad, kuni ei vihmu; ak ei heita lajindad, kuni ei itke.
  • Tullei päs käveleb.

Ozoitez[vajehta | vajehtada tekst]

  • Vellen hebošt ei voi tabata, sizaren laudruzuid ei voi kerata. (ahav da taivaz)

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.