Aig
Irdnägo
Aig om fizine interval (pord) erazvuiččiden tegoiden keskes. Ristitun aig om röunatud vara.
Aig om fizižiden i psihižiden processoiden joksendan form, vajehtusen voimusen arvoimine[1]. Se om filosofijan i fizikan päižiš tärtusišpäi, kaikiden objektoiden olendan hätkeližusen mär, niiden olendoiden jäl'gendajiden vajehtusiden harakteristik processoiš. Mugažo aig om ühtenzoittud avaruden-aigan ühteks koordinatoišpäi, ühthine relätivižusen teorii šingotab sidä koncepcijad.
Aig filosofijas om möstumatoi joksend, tegese ühtes čuraduses vaiše — enččespäi realižusen kal't tulebha.
Fizižen aigan järgeližed märičemižühtnikad: kuro, sekund, minut, čas, päivez, nedal', ku, voz', voz'kümne, voz'sada, voz'tuha.
Aigha sidotud vepsän muštatišed
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
- Aig andab tünen meren, aig — vodajan venehen.
- Aig astub, kuti vezi jokseb.
- Aig mest ei varasta.
- Aig vajehtelese, i ristit vajehtelese aiganke.
- Edel aigad ala tege kelel.
- Kaikele radole pidab aig, aigata i päivoi ei pašta.
- Mitte aig, mugoi i mez'.
- Rad radon sijas, a sönd — söndan sijas.
- Siloi om aigad heinäd toda, konz lehm om kolnu.
- Tuleb aig — mänem sinnä kaik.
- Vähemb aigad — vähemb abidad, enamb aigad — enamb abidad.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Smirnov A. V. Время (Aig) // Новая философская энциклопедия (Uz' filosofijan enciklopedii) / Venäman Tedoakademijan Filosofijan institut. — 2. pästand, kohetud da ližatud. — M.: Misl', 2010. (ven.) ISBN 978-5-244-01115-9.
![]() |
Aig Vikiaitas |
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |