Aig

Hronometr (ozutesikš, časud) ozutab aigan märičemižen täht

Aig om fizine interval (pord) erazvuiččiden tegoiden keskes. Ristitun aig om röunatud vara.

Aig om fizižiden i psihižiden processoiden joksendan form, vajehtusen voimusen arvoimine. Se om filosofijan i fizikan päižiš tärtusišpäi, kaikiden objektoiden olendan hätkeližusen mär, niiden olendoiden jäl'gendajiden vajehtusiden harakteristik processoiš. Mugažo aig om ühtenzoittud avaruden-aigan ühteks koordinatoišpäi, ühthine relätivižusen teorii šingotab sidä koncepcijad.

Aig filosofijas om möstumatoi joksend, tegese ühtes čuraduses vaiše — enččespäi realižusen kal't tulebha.

Fizižen aigan järgeližed märičemižühtnikad: kuro, sekund, minut, čas, päivez, nedal', ku, voz', voz'kümne, voz'sada, voz'tuha.

Aigha sidotud vepsän muštatišed

• Aig andab tünen meren, aig — vodajan venehen.
• Aig astub, kuti vezi jokseb.
• Aig mest ei varasta.
• Aig vajehtelese, i ristit vajehtelese aiganke.
• Edel aigad ala tege kelel.
• Kaikele radole pidab aig, aigata i päivoi ei pašta.
• Mitte aig, mugoi i mez'.
• Rad radon sijas, a sönd — söndan sijas.
• Siloi om aigad heinäd toda, konz lehm om kolnu.
• Tuleb aig — mänem sinnä kaik.
• Vähemb aigad — vähemb abidad, enamb aigad — enamb abidad.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.