Mine sisu juurde

Aig

Vikipedii-späi
Hronometr (ozutesikš, časud) ozutab aigan märičemižen täht

Aig om fizine interval (pord) erazvuiččiden tegoiden keskes. Ristitun aig om röunatud vara.

Aig om fizižiden i psihižiden processoiden joksendan form, vajehtusen voimusen arvoimine[1]. Se om filosofijan i fizikan päižiš tärtusišpäi, kaikiden objektoiden olendan hätkeližusen mär, niiden olendoiden jäl'gendajiden vajehtusiden harakteristik processoiš. Mugažo aig om ühtenzoittud avaruden-aigan ühteks koordinatoišpäi, ühthine relätivižusen teorii šingotab sidä koncepcijad.

Aig filosofijas om möstumatoi joksend, tegese ühtes čuraduses vaiše — enččespäi realižusen kal't tulebha.

Fizižen aigan järgeližed märičemižühtnikad: kuro, sekund, minut, čas, päivez, nedal', ku, voz', voz'kümne, voz'sada, voz'tuha.

Aigha sidotud vepsän muštatišed

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Aig andab tünen meren, aig — vodajan venehen.
  • Aig astub, kuti vezi jokseb.
  • Aig mest ei varasta.
  • Aig vajehtelese, i ristit vajehtelese aiganke.
  • Edel aigad ala tege kelel.
  • Kaikele radole pidab aig, aigata i päivoi ei pašta.
  • Mitte aig, mugoi i mez'.
  • Rad radon sijas, a sönd — söndan sijas.
  • Siloi om aigad heinäd toda, konz lehm om kolnu.
  • Tuleb aig — mänem sinnä kaik.
  • Vähemb aigad — vähemb abidad, enamb aigad — enamb abidad.
  1. Smirnov A. V. Время (Aig) // Новая философская энциклопедия (Uz' filosofijan enciklopedii) / Venäman Tedoakademijan Filosofijan institut. — 2. pästand, kohetud da ližatud. — M.: Misl', 2010. (ven.) ISBN 978-5-244-01115-9.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.