Mine sisu juurde

Bah Iogann Sebast'jan

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Bah Johan Sebastian)
Bah Iogann Sebast'jan
saks.: Johann Sebastian Bach
Iogann Sebast'jan Bahan portret (vn 1746 portretan vn 1748 kopii, pirdi Elias Gottlob Haussmann)
Iogann Sebast'jan Bahan portret (vn 1746 portretan vn 1748 kopii, pirdi Elias Gottlob Haussmann)
radmižen toižend:

muzikankirjutai, organist, klavessinist, viiuldaja, dirigent, koorijuht, kontsertmeister, muusikateadlane, muusikapedagoog, Virtuoos, kooliõpetaja

sündundan dat:

21 (31) keväz'ku 1685[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Eisenach[d], Saksi-Eisenach[d], Saksa-Rooma riik[d][4][5][6]

valdkund:

 Saksi-Eisenach[d]
 Saksa-Rooma riik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Läipcig, Saksimaa kuurvürstiriik[d], Saksa-Rooma riik[d][16][5][17]

tat:

Johann Ambrosius Bach[d][17]

mam:

Maria Elisabeth Lämmerhirt[d]

avtograf:

 Bah Iogann Sebast'jan VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Iogann Sebast'jan Bah (saks.: Johann Sebastian Bach; sünd. 21. keväz'ku 1685, Eizenah, Saksen-Eizenah-gercogkund — kol. 28. heinku 1750 Läipcig, Saksonii, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine muzikankirjutai da organist, muzikan opendai.

Barokkon aigan čomamahton ezitai. Mail'man üks' surembiš muzikankirjutajišpäi. Hänen jäl'guz tedoidase tarkoiktas 19. voz'sadan keskespäi.

Mez' tegi enamba tuhad muziksädusid kaikiš žanroiš, miččed oliba hänen aigan, päiči operas. Bah oli uskojan protestantan i kirjuti äi hengeližid muziksädusid: Himod Matfejan mödhe, Mess h-moll, kantatad, protestantizman horaloiden instumentaližed ümbriradmižed — kaik ned oma mail'man muzikklassikan parahiman keskes. Barokkon polifonii šingotihe Bahan sädamižes.

  • vokaližed sädused (524, niiden kesken 225 kantatad, 189 horalad, 84 pajod da arijad),
  • 247 sädust organan täht (horalprelüdijad päpaloin),
  • 223 sädust klavesinan täht (klaviran; sidä kesken 15 simfonijad i 19 süitad),
  • läz sadad töid toižiden soitoiden i orkestran täht.
  1. The GuardianUnited Kingdom: GMG, 2014. — ed. size: 161152 — ISSN 0261-3077
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. The Fine Art Archive — 2003.
  4. 4,0 4,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #11850553X // Integrated Authority File — 2012—2016.
  5. 5,0 5,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  6. AllMusic — 1991.
  7. SNAC — 2010.
  8. 8,0 8,1 Internet Broadway Database — 2000.
  9. Find a Grave — 1996.
  10. International Music Score Library Project — 2006.
  11. filmportal.de — 2005.
  12. Brockhaus Enzyklopädie
  13. Schäfer J. Ökumenisches Heiligenlexikon — 1998.
  14. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  15. GeneaStar
  16. Бах Иоганн Себастьян // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  17. 17,0 17,1 Catalog of the German National Library


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.