Bovuar Simona de

Vikipedii-späi
Bovuar Simona de
franc.: Simone de Beauvoir
Simona de Bovuar, vn 1967 fotokuva
Simona de Bovuar,
vn 1967 fotokuva
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: Simone Lucie Ernestine Marie Bertrand de Beauvoir

radmižen toižend:

political philosopher, журналистка, романистка, autobiograaf, эссеистка, политическая активистка, päevikupidaja, women letter writer, filosof, kirjanduskriitik, писательница, autor, феминистка, philosophy teacher

sündundan dat:

9. viluku 1908(1908-01-09)[1]

sündundan sijaduz:

Pariisi 6. ringkond[d], Pariž

valdkund:

 Francii[2][3]

kolendan dat:

14. sulaku 1986(1986-04-14)[1][4] (78 vot)

kolendan sijaduz:

Pariisi 14. ringkond[d], Pariž[5][6]
Pariž[3]

avtograf:

 Bovuar Simona de VikiAitas

Simona de Bovuar (franc.: Simone de Beauvoir [simɔn də bovwaʁ], täuz' nimi sündundan jäl'ghe Simone-Lucie-Ernestine-Marie Bertrand de Beauvoir; sünd. 9. viluku 1908, Pariž, Francii — kol. 14. sulaku 1986, siš-žo) oli francine kirjutai naine, egzistencializman filosof, feminizman likundan ideolog. Kirjuti francijan kelel.

Biografii[vajehta | vajehtada lähte]

Simona oli sündnu Parižha, aristokratižen rodun kanzha, vanhaks tütreks. Hänen Žorž Bertran de Bovuar-tat radoi juristan-sekretarin. Fransuaza de Bovuar-mam (neiččel Brasso) libui Verden-lidnan bankiran kanzaspäi i oli katolicizman tetpaižen polenpidajan. Juristan kanz tuli bankrotnendale Venäman vn 1917 revolücijan rezul'tataks: Bertran de Bovuar pani rahoid Venäman imperijan ohjastusen garantijoiden alle, no revolücii lopi unikuvid kut procentoiš, muga rahoiš-ki. Kanz sirdi lidnan keskusespäi ahthaze faterha, kazvatajad sanuiba neiččele, miše vaiše hüvä openduz abutaškandeb hänele lähtta kanzan gorähižes olendaspäi. Tat libui Simonas literaturišt mel'hetartust, i hän päti kätas kirjutajaks vižtostkümnevoččes igäs.

Naine sai üläopendust Parižan universitetas (se-žo Sorbonn, 1926−1929) i lidnan Normaližes ulaskolas (1928−1929). Sai universitetan diplomad literaturas, latinan keles, filosofijas. Simona kändihe ateizman polenpidajaks. Žan-Pol' Sartr oli Simonan partnöraks hätken aigan, molembad oliba naimiželod vaste i eliba kožundkirjutesenke avoinuziš kosketusiš. Simona pagiži, miše löuzi Sartras ičeze hengelišt kaksjašt, redaktirui kaik, mi Sartr kirjuti, eskai sädi kirjutusid hänen nimen al, konz ei ole aigad Sartral. Heiden kosketused oliba täuttud intensivižel ičekeskensädamižel. Naine oli marksistan tedohamas vaiše, toižel polüsal realižusespäi.

Tedoradon znamoičend[vajehta | vajehtada lähte]

Simona Sartranke eziniba meletust, miše kaik ristitud tuldas meiden mirhu joudjaližil absolütižikš, Jumalan anttud planata. Olendan üks'jäine realižuz om ristit. Ku «olend endustab olmust», ka ristitun velguz om täutta ičtaze südäiolendal, toižin sanoin ei ole edelpäi anttud augud ristitul.

Simona vahvisti ičeze «Kahtenz' sugu»-kirjas (Le deuxième sexe, 1949), miše gender, elon haman kartte, ei ole märitud edelpäi. Voib lugeta sidä kirjad 20. voz'sadan feminizman päižeks toks. Filosofan tetab aforizm om «ei sündugoi naižen, no kätas naižeks», kätas «naižeks» znamoičeb katas Toižeks. Simona de Bovuar pani ičeze radon metoks naižen joudutandad i udessündundad kut ripmatont subjektad. Kirjutai tegi ühthevendad tedoidusišpäi, miše pidab kacta tošti formiruidud ristitun istorijas normoihe da kal'huzihe, kudambad röunatiba naižiden oiktusid i jätiba heid valičendan joudjudeta.

Valitud sädused[vajehta | vajehtada lähte]

  • «Kaik ristitud alištudas surmale» (1946, franc.: Tous les hommes sont mortels), fantastine roman
  • «Kahten znamoičendan morališ» (1947, Pour une morale de l’ambiguïté)
  • «Kahtenz' sugu» (1949, Le deuxième sexe), feminizman päine säduz voz'sadas
  • «Mandarinad» (1954, Les Mandarins)
  • «Vanhuz» (1970, La Vieillesse)
  • Avtobiografine trilogii:
    • «Hüvin kazvatadud neiččen johtutesed» (1958, Memoires d’une jeune fille rangée)
    • «Täuz'kaznuden vägi» (1960, La Force de l'âge)
    • «Kaluiden vägi» (1963, La Force des choses)

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. http://www.nytimes.com/roomfordebate/2011/05/18/are-french-women-more-tolerant/still-a-long-way-to-go
  3. 3,0 3,1 Catalog of the German National Library
  4. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  5. Deutsche Nationalbibliothek Record #118507877 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  6. Search: simone bertrand de beauvoir // Fichier des personnes décédées