Džidd

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Džidd
جدة‎ (Džidda)
Valdkund Saudan Arabii
Eläjiden lugu (2014) 3,976,000 ristitud
Pind 1,600 km²
Džidd جدة‎ (Džidda)
Pämez' Saleh Al'-Turki
(heinku 2018—)
Telefonkod +966−12
Aigvö UTC+3


Džiddan avtoted vl 2009 (OpenStreetMap.org)

Džidd (vai Džiddah, arab.: جدة‎ Džidda) om lidn Saudan Arabijan päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da ižandusen keskuz. Mekkan agjan kaikiš suremb lidn.

Džidd-nimituz om araban sanha pojav, mitte znamoičeb «bab», i Evan kaum om lidnan ühteks mel'heižtahoišpäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspäi. Se oli peneks kalanpüdajiden portaks voz'sadoiš sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kändi portad hadžan pühämatknikoiden tulendan päpunktaks. Sil aigalpäi Džidd tegihe päportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kaiči lidnad murendusespäi i sai ližad torguindaspäi Päivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai).

Džidd šingotase banksistemal, kivivoin ümbriradmižel i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Järed logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Džidd sijadase Rusttan meren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om räk letetazangišton. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +32,7 C°, vilukun kesklämuz om +24,5 C°. Paneb sadegid 61 mm vodes, tobjimalaz kül'mkus-vilukus. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C°. Sur'veded oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015.

Džidd jagase 137 rajonaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2007 eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Läz 5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2009), heišpäi nell' ühesaspäi oma valdkundan rahvahanikad. Vaiše islamanuskojile sab ozutada ičeze uskondan, toižiden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozižid kirjoid.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]