Džidd
Valdkund | Saudan Arabii |
Eläjiden lugu (2022) | 3,751,722 ristitud |
Pind | 1,600 km² |
![]() | |
Pämez' | Saleh Al'-Turki (heinku 2018—) |
Telefonkod | +966−12 |
Aigvö | UTC+3 |

Džidd (vai Džiddah, arab.: جدة Džidda, sijaline virkand [ˈ(d)ʒɪd.da]) om lidn Saudan Arabijan päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da ižandusen keskuz. Mekkan agjan kaikiš suremb lidn.
Džidd-nimituz om araban sanha pojav, mitte znamoičeb «bab», i Evan kaum om lidnan ühteks mel'heižtahoišpäi.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspäi. Se oli peneks kalanpüdajiden portaks voz'sadoiš sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kändi portad hadžan pühämatknikoiden tulendan päpunktaks. Sil aigalpäi Džidd tegihe päportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kaiči lidnad murendusespäi i sai ližad torguindaspäi Päivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai).
Džidd šingotase banksistemal, kivivoin ümbriradmižel i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Järed logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Džidd sijadase kaidos mererandaližes Tiham-letetazangištos (Tihama), Rusttan meren päivnouzmaižel randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Municipalitetan territorii otab agjan päivlaskmad, om röunatud Hidžaz-mägisel'gal päivnouzmaspäi.
Klimat om räk letetazangišton kuiv. Voden keskmäine lämuz om +28,7 C°, kezakun-sügüz'kun +31,8..+33,2 C°, tal'vkun-keväz'kun +23,4..+25,5 C°. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C° (uhoku, keväz'ku), maksimaline +52,0 C° (kezaku). Il'man lämuz voib ületada +40 C° keväz'kus-redukus, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-elokus. Paneb sadegid 60 mm vodes, kül'mkus-vilukus tobjimalaz (9..27 mm kus), sid' uhokus-keväz'kus (3 mm kus), läz ei olele sadegid sulakus-redukus (5 mm seičemes kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..60 % röunoiš vilukus-kezakus i elokus, 63..67 % sügüz'kus-tal'vkus, 53 % heinkus. Meriveden lämuz vajehtase +25,7 (uhoku) ..+31,6 C° (eloku) röunoiš. Sur'veded oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Džidd jagase 137 rajonaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Läz 5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2009), heišpäi nell' ühesaspäi oma valdkundan rahvahanikad.
Vaiše islamanuskojile sab ozutada ičeze uskondan, toižiden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozižid kirjoid.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten planiruiše vspäi 2010. Kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Mekkanke i Medinanke.
Džiddan islamine meriport radab passažiroiden (hadžan aigan) i jüguiden täht, se sijadase laivoidenlikundan tel Suecan kanalan kävutandanke, om 40. surtte mail'mas i ümbriradab 130 mln tonnoid jüguid vodes.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Abdulaziz-kunigahan nimed[1] (Mataar Al-Malik Abdulaziz Al-Duwaly, JED / OEJN, 42,7 mln passažiroid vl 2023, nell' terminalad) sijadase ühesatoštkümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Džiddan rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (kaia.sa). (angl.) (arab.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (jeddah.gov.sa). (arab.) (angl.)
![]() |
Džidd Vikiaitas |