Häč
Häč / Bolobolk | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Núphar lútea (L.) Sm. | ||||||||||||||
|
- Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Häč vai Bolobolk (latin.: Nuphar lutea) om äivozne vezikazmuz. Mülüb Bulüiženvuiččed-sugukundan Häč-heimho, sen tipine erik.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazmuz om levitadud Evropan i Azijan tazangištoil. Navedib jogiden keskustoid joksijanke vitkos vedenke, järviden tahoid randanno, učulmoid. Seikh augotase 0,5..1 metrad süvüdel. Sädab žomid sijidme. Kadob redustadud vedespäi.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Jurišt om pakuižvihand lapakoiged i lihanvuitte, 3..10 sm sankte. Alalehtesed oma pol'läbinägujad. Lehtesen platan leveduz om 15..19 sm, sen päsoniden lugu — 21..24. Üks'jäine änik kazvab ülähäs, se om pakuine mujul i 4..6 sm diametras, alkogolin hajunke vedatamha pölüstoitajid, ičtazpölüstoitandan voimuz om olmas mugažo.
Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kävutadas kuivatud jurid (latin.: Rhizoma Nupharis luteae) zelläks penil paloil i vaiše lekarin receptan mödhe, sur' pala om travii. Jured om protistocidižed i kontraceptivad. Keittud solakahas vedes jured kadotadas toksižust. Ottas kävutamižhe räkištadud semnid kofen vajehtimeks.
Kacu mugažo
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Häč Vikiaitas |