Häč

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Häč / Bolobolk
Häč / Bolobolk
Häčun vedenpäline pala
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Bulüižänikoižed (Nymphaeales)
Sugukund: Bulüiženvuiččed (Nymphaeaceae)
Heim: Häč (heim) (Nuphar)
Erik: Häč
Latinankel'ne nimi
Núphar lútea (L.) Sm.

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 503968
NCBI 77113
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Häč vai Bolobolk (latin.: Nuphar lutea) om äivozne vezikazmuz. Mülüb Bulüiženvuiččed-sugukundan Häč-heimho, sen tipine erik.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazmuz om levitadud Evropan i Azijan tazangištoil. Navedib jogiden keskustoid joksijanke vitkos vedenke, järviden tahoid randanno, učulmoid. Seikh augotase 0,5..1 metrad süvüdel. Sädab žomid sijidme. Kadob redustadud vedespäi.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jurišt om pakuižvihand lapakoiged i lihanvuitte, 3..10 sm sankte. Alalehtesed oma pol'läbinägujad. Lehtesen platan leveduz om 15..19 sm, sen päsoniden lugu — 21..24. Üks'jäine änik kazvab ülähäs, se om pakuine mujul i 4..6 sm diametras, alkogolin hajunke vedatamha pölüstoitajid, ičtazpölüstoitandan voimuz om olmas mugažo.

Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kävutadas kuivatud jurid (latin.: Rhizoma Nupharis luteae) zelläks penil paloil i vaiše lekarin receptan mödhe, sur' pala om travii. Jured om protistocidižed i kontraceptivad. Keittud solakahas vedes jured kadotadas toksižust. Ottas kävutamižhe räkištadud semnid kofen vajehtimeks.

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]